Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1. Toitumissoovitused 1.2. Makrotoitained 1.3. Toiduainete grupid 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis 3. Toitumishäired 3.1. Anoreksia 3.2. Buliimia 3.3. Ortoreksia 3.4. Ülesöömine 4. Tuntumad dieedid 5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300-2500 kilokalorit (kcal) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese vererõhku, kolestoroolitaset, kaalu ja peaaegu kõike muud, mis meie kehas toimub. Sageli on just e...
omastamisel. Toitumine on suhkrutõve ravi aluseks. Eesmärk on normaalse veresuhkru sisalduse saavutamine kindla, päevast päeva mittemuuutuvale toiduhulgale sobiva insuliini või tablettide doosi valimisega. Toitumise tähendus diabeediravis on aastatega muutunud. Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endiselt loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest (Joassoone ja Täht 2003). I tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insuliiniga. Ravireziim tuleb tagada, et insuliiniannused, toidukogused ja liikumine oleksid omavahel kooskõlas. II tüüpi suhkruhaigetel on sageli keskseks probleemiks liigne kehakaal, mistõttu toiduvaliku olulisem osa on toidukoguste sobiv piiramine. Seega eesmärgiks on vähendada ülekaalu ja ateroskleroosi riskitegureid (Täht 2010). Kehakaalu vähendamisel ja kaalu säilitamisel on
KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärkideks oli välja selgitada, millised on gümnaasiumiõpilaste teadmised seoses valkudega. Sooviti välja selgitada, kui paljud õpilased kasutavad valgukontsentraate ning mida nendest teavad. Võrreldi valgukontsentraate tarbinud ja mittetarbinud õpilaste erinevust valkude tundmisel. Uurimistöö jagunes eraldi nelja peatükki. Esimeses ja teises peatükis räägiti valkudest üldiselt ja lisaks valkudega seonduvatest toitumissoovitustest ning üle- ja alatarbest tingitud ohtudest. Kolmandas peatükis sisaldus metoodika ja uurimistöö üldine uuring ning neljandas peatükis räägiti andmete analüüsist ja lõplikust tulemusest. Andmete kogumiseks koostati anonüümne kirjalik küsimustik Internetis. Selle koostamisel lähtuti töö põhieesmärkidest ja varasematest samalaadsetest teadusuuringutest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Põhimaterjalina kasutati töös ,,Bioloogia Gümnaasiumile I osa" aastast 2003 ja
annaabi.ee 
