Liige sisene konkurents on sümmeetriline või asümmeetriline. Konkurentsi sümmeetria tähistab seda, kas on olemas selged võitjad või mitte. Väike algedu võib viia suure lõppeduni. Võsukonkurents(valgus), juurekonkurents(vesi ja soolad). Migratsioon Mingi suure hulga isendite liikumine ühest kohast teise. On kolme tüüpi: 1. Korduvkasutusega pilet. Sellistel liikidel, kes vahetavad perioodiliselt kohta. Mingi kindla tsükliga(Ööpäevane organismidel on ööbimis- ja toitumispaik erinevad nt nahkhiired. Aastane tsükkel lindude ränne, põhjapõdrad, vaalad). 2. Edasi-tagasi pilet. Tavaline putukate maailmas, vastne ja valmik toituvad täiesti erinevatest organismidest nt sääsed. Suurtel loomadel haruldane, nt angerjas. Semelpaarsete(paljunevad elu jooksul ühe korra) organismide privileeg. 3. Ühe otsa pilet. Eranditult ainult liblikatel. Suurbritannia admiralide
Levimine põhjustab levikut. · Aktiivne (levivad ise) · Passiivne (millegi abil: tuul) Migratsioon suure hulga isendite suunatud liikumine ruumis ühest kohast teise. · ,,korduvkasutusega pilet" migreerutakse edasi-tagasi korduvalt. Omane sellistele liikidele, kes vahetavad perioodiliselt kohti. Kindlad tsüklid kas ööpäevane (diurnaalne) või aastane (sesoone). Ööpäevane ööbimis-, toitumispaik on eraldi (nahkhiired). Aastane (linnud, vaalad, põhjapõdrad) paljunemis-, toitumiskohad on eri kohtades paremad. · ,,edasi-tagasi pilet" levinud putukamaailmas, vastsed ja valmikud söövad täiesti erinevat toitu. Elu jooksul migreeruvad toitumiskohta ja elu lõpul tagasi paljunemiskohta (sääsed, angerjas). Omane semelpaarsetele organismidele (paljunevad ainult üks kord).
Pilt ja alltekst: Vahemere maades ja Põhja-Aafrikas elav püha-sõnnikumardikas veeretab toiduvaruks sõnnikust kerakesi. Nendesse munevad nad ka munad, et kooruvatel vastsetel oleks toidulaud kohe kaetud. Vana-Egiptuses peeti seda putukat pühaks loomaks. * Mis tähtsus on ökosüsteemis sõnnikutoidulistel mardikatel? Teadlastelt Paljud sellised putukad ja nende vastsed, kes toituvad kultuurtaimedest, toovad inimesele suurt kahju. Kahjurputukatele on põld suurepärane toitumispaik ja seepärast hakkavad nad seal massiliselt paljunema. Nad vähendavad saagikust ja rikuvad saagi kvaliteeti. Igal aastal hävitavad kahjurid ligi 25 % maailma toidutaimedest. Putukaid tõrjutakse mürkidega ja muul viisil. Tänapäeval on teadlased loonud mitmesuguseid taimesorte, mida putukad ei sööja seetõttu pole nende taimede põllul enam putukamürke vaja kasutada. Näiteks on viidud kartulitaimedesse mullabakterite geene (pärilikkusainet), mistõttu hakkavad taimed
annaabi.ee 
