põhitoiduks on igasugused kalad ja kahepaiksed (2) harvem väikesed imetajad. Toitu jahitakse aktiivselt liikudes. Saagi püüdmisel veest on iseloomulik avatud tiibadega varju tekitamine. Eestis on saakobjektidena määratud: raba-, rohu- ja rohelised konnad, konnakullesed, silmud, luukarits, ogalik, lepamaim, haug, luts, koger, forell, ka jõevähk (5). Viimaste aastate uuringud on näidanud, et isaslinnud võivad headele toitumisaladele lennata kuni 25 km kaugusele pesast (2). Selline toitumiskohtade otsimiseks kulunud aeg vähendab aega headel toitumiskohtadel toitumiseks, mis poegade kõige aktiivsemal toitmisajal võib olla poegade arengule kriitilise tähtsusega (5). Pesitsemine Must-toonekurg on rändlind. (2) Enamasti juba augusti teisel poolel lendavad must-toonekured oma talvitusaladele: Aafrikasse Sahara kõrbe lõunapiiri ja ekvaatori vahelisele alale, osa rändavad Lõuna-Aasiasse.(3) Musta-toonekure ränded (4)
Orav (Sciurus vulgaris) elab mitmesugustes puistutes, toitub puuseemnetest, võrsetest ja pungadest. Metsas ei tekita kahju, seemlates on vahel hävitanud männi- ja kuusepungi, eelistades just toitainerikkamaid õiepungi. Sõraliste esindajad Eestis on metssiga, põder, metskits ja punahirv. Tähnikhirve on harva kohatud Kirde-Eestis. Metssead elavad suvel tihedates niisketes tihnikutes: leht- ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades, talvel käivad magamas tihedates kuusenoorendikes toitumiskohtade lähedal. Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda. Metssead on kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest (kevadel ja suvel) kui ka maa alustest (aastaringselt) osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Metsamajanduse seisukohast võib metssiga pidada pigem kasulikuks, sest kuigi ta pinnase
kauem isend selles konkreetses kohas viibib (sest toiduvarud antud kohas ammenduvad järk-järgult). Sellises elupaigas toituva isendi jaoks on põhiküsimus järgmine: millal tuleks sellest konkreetsest toitumiskohast lahkuda ja asuda otsima uut toitumiskohta? Selgub, et sellele küsimusele pole ühest lihtsat vastust, vaid see sõltub asjaoludest. Üheks selliseks asjaoluks on uue toitumiskoha leidmiseks keskmiselt kuluv aeg, mis muuhulgas sõltub omakorda toitumiskohtade vahekaugusest. o Kui uue toitumiskoha leidmisele kulub palju aega (mis vastab punasele täpile vasakpoolsel ajateljel), tasub loomal ühest konkreetsest kohast lahkuda ajahetkel, mis vastab punasele täpile parempoolsel ajateljel. Miks? Seepärast, et selles punktis on leitud toiduobjektide arvu ja sellele kulunud koguaja suhe (pikaajaline toitumisefektiivsus) suurim. Lahkudes ühest konkreetsest
annaabi.ee 
