teiste kasuks altruism Evolutsiooniliselt raskesti põhjendatav idee, seetõttu on seda laiendatud kui info varastamine Varastamist talutakse, kuna grupieluviis on mõnel muul moel edukatele isenditele kasulik ja hiljem tasutakse neile info loovutamisega Mesilaste tants Kollektiivse jahi võimalus Üheskoos saab pidada jahti suurtele ja kiiretele saakloomadele Kõige rohkem võidab kollektiivsest jahist grupi liider Taastuva ressursi ökonoomne kasutus Toitumiskohta tuleks külastada perioodiliselt teatud ajavahemike järel Tähtis on kõigi indiviidide ühesugune käitumine, sest muidu läheb võistluseks ning optimaalset toiteväärtust ei saavutaks taastuv toiteallikas kunagi Ebaratsionaalse kasutamise vastu on kaks meetodit: kaitsta individuaalseid territooriume konkurentide eest ja karjamaaline toitumine Grupieluviisi hind Vaenlastega seotud hind: suured grupid on märgatavamad, ent nad oskavad end efektiivsemalt kaitsta
Võib oletada, et edaspidi nende positsioon salgas ja seega ka jahiedu paraneb. Taastuva ressursi säästev tarbimine Oletagem, et looma toitumine on seotud mingi pidevalt iseuueneva toiduressursiga, näiteks karjamaal kasvava rohuga. Kui loomakari selle ära on söönud, siis peagi kasvab asemele uus rohi ja teatud kindla aja pärast on selle toiteväärtus maksimaalne. Veel vanemaks saades rohi puitub ja tema toiteväärtus langeb. Seepärast oleks loomal otstarbekas külastada üht ja sama toitumiskohta perioodiliselt uuesti teatud optimaalse ajavahemiku tagant. Selline taktika aga läheks luhta, kui teised indiviidid ei käituks täpselt samamoodi. Põhjapõder A, kes tuleb endisesse toitumiskohta tagasi 10 päeva pärast, võiks jääda tühja kõhuga, kui B on seda paika külastanud mõni päev varem. B poolt söödud rohu toiteväärtus ei oleks küll olnud maksimaalne, kuid kuna A jääks hoopis ilma, oleks B fitness A omast ikkagi kõrgem.
Omane sellistele liikidele, kes vahetavad perioodiliselt kohti. Kindlad tsüklid kas ööpäevane (diurnaalne) või aastane (sesoone). Ööpäevane ööbimis-, toitumispaik on eraldi (nahkhiired). Aastane (linnud, vaalad, põhjapõdrad) paljunemis-, toitumiskohad on eri kohtades paremad. · ,,edasi-tagasi pilet" levinud putukamaailmas, vastsed ja valmikud söövad täiesti erinevat toitu. Elu jooksul migreeruvad toitumiskohta ja elu lõpul tagasi paljunemiskohta (sääsed, angerjas). Omane semelpaarsetele organismidele (paljunevad ainult üks kord). · ,,ühe otsa pilet" esineb eranditult liblikatel (admiral UK's, kes pendeldab generatsioonide kaupa Hispaania ja UK vahel, USAs monarhliblikas, kes pendeldab Kanada ja Mehhiko vahel). Levimiskauguse optimum: inbriiding lähedast sugulaste ristumine, autbriiding geneetiliselt väga kaugete isendite ristumine. 15
Heterogeenses elupaigas, kus toit paikneb ruumiliselt väga ebaühtlaselt, laikudena, langeb ühe toitumiskoha piires toitumise efektiivsus ajaühikus sedamööda, mida kauem isend selles konkreetses kohas viibib (sest toiduvarud antud kohas ammenduvad järk-järgult). Sellises elupaigas toituva isendi jaoks on põhiküsimus järgmine: millal tuleks sellest konkreetsest toitumiskohast lahkuda ja asuda otsima uut toitumiskohta? Selgub, et sellele küsimusele pole ühest lihtsat vastust, vaid see sõltub asjaoludest. Üheks selliseks asjaoluks on uue toitumiskoha leidmiseks keskmiselt kuluv aeg, mis muuhulgas sõltub omakorda toitumiskohtade vahekaugusest. o Kui uue toitumiskoha leidmisele kulub palju aega (mis vastab punasele täpile vasakpoolsel ajateljel), tasub loomal ühest konkreetsest kohast lahkuda ajahetkel, mis vastab punasele täpile parempoolsel ajateljel. Miks? Seepärast, et
annaabi.ee 
