2 AMD 7600 inimesel. Mõlemas silmas raske nägemishäre on AMD tõttu enam kui 3200 inimesel. (Oll ja Parik 2016). Uuringud näitavad, et AMD tekkimist ja arenemist on võimalik ennetada, kui patsient on võimalikult varakult teadlik riskiteguritest ning järgib tervisliku eluviisi ja toitumisharjumuse reegleid. Käesoleva referaadi autor uuris AMD olemust, riskitegureid ning võimalusi ennetada haiguse arenemist jälgides toitumisharjumisi. 3 1. AMD Ealine maakula degeneratsioon on silmapõhja degeneratsioon, mille korral on kahjustunud võrkkesta tsentraalne piirkond, ehk kollatähn. AMD tekitab raskusi lugemisel ja lähedale vaatamisel ning perifeerne nägemisteravus on enamasti säilinud. AMD korral tekivad vaatevälja keskosas skotoomid ehk pimedad alad. Maakulat toitvaid rakke
saanud ohustatud liik. Referaati saarmast ajendas koostama tõsiasi, et minu teadmised meie ühest suurimast vee- elulisest kiskjast on üpriski kasinad. Referaat aitab mõista ja aru saada saarma omapärasest elust. Käesolev referaat püüab anda ülevaate saarma bioloogiast, toetudes kirjanduse ja interneti andmetele. Töö kirjeldab saarma välimust, käitumist, levikut, elupaika, eluviise, pereelu ja toitumisharjumisi. Lisaks sellele hindab saarma arvukuse suuruse ohustatust ning liigi kaitsmise põhjuseid. 3 1. SAARMA KIRJELDUS 1.1. Taksonoomia RIIK Loomad (Animalia) HÕIMKOND Keelikloomad (Chordata) KLASS Imetajad (Mammalia) SELTS Kiskjalised (Carnivora) SUGUKOND Kärplased (Mustelidae) PEREKOND Saarmas (Lutra)
Kokkuvõte Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi G2KRL klassi õpilase Marcus Methusalemma uurimistöö teemaks oli „Toitumine noorsportlase elus“. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa käsitles makrotoitainete, ehk süsivesikute, valkude ja rasvade tähtsust organismist ja tarbimist ning mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalid. Lisaks uuriti ka toitumise põhialuseid ja vett. Praktilises osas uuriti noorsportlaste toitumisharjumisi. Praktilises osas esitati noorsportlastele internetiküsitlus, et saada tagasisidet uurimisküsimustele. Uurimistööle oli püstitatud kolm hüpoteesi. Esimene uurimisküsimus oli: kas noorsportlane on teadlik oma päevasest organismi energiavajadusest? Uurimisküsimusele vastav hüpotees oli, et noorsportlane ei ole teadlik oma energiavajadusest. Küsitluse põhjal selgus, et üle poolte, 70st 36 on teadlikud oma
annaabi.ee 
