Majandus ja igapäevane olme : Kaubandus 1918-1991 Mario Märtson TP10 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2012 Majandus ja igapäevane olme : Kaubandus 1918-1991 Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse perioodi alguses 1918. aastal juhtisid siinset kaubandust Põllutöö- ja toitlustusministeerium (1918) ning Kaubandus- ja tööstusministeerium, eraldi eksisteeris Toitlusministeerium (1919), mõnda aega ka Kaubandus-, tööstus- ja teedeministeerium (1918-1919), Raha- ja kaubandus- tööstusministeerium (1922-1923), 1923. aastast Kaubandus- tööstusministeerium ja 1929. aastast kuni 1940. aastani Majandusministeerium. (http://muuseum.mkm.ee/kaubandus18_40.html) Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann. 1929. aasta juulist kuni 1931
siis oleksime olnud sunnitud vedama sisse suurel hulgal teravilja. Seega ähvardas maad, eeskätt sõjaväge ja linnu Vabadussõja eel terav toiduviljapuudus, mida võis rahuldada ainult sissevedu välismaalt. Ajutine Valitsus otsustas avaldada üleskutse vilja vabatahtlikuks kokkuvõtmiseks talumeestelt. Et vabatahtlikult toodi vilja kokku väga vähe siis kujunes toitlustuse olukord riigis väga kriitiliseks. Toitlustusküsimuse korraldamiseks asutati keskorganina iseseisev toitlustusministeerium. Otsustati korraldada vilja sundvõtmine maapiirkondades, keelati viljaga kauplemine vabaturul. Siseturul lasti vabaks kauplemine kartuli, heinte, liha, lihasaaduste, munade, piima ja piimasaadustega. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996). Raskused valitsesid ka karjamajanduses. Eestis enne Maailmasõda oli Vabadussõja eel olukord kujunenud niisuguseks, et maa ei suutnud enam rahuldada oma elanike vajadusi lihasaaduste järele
olnud olemas. Polnud olemas rahandus spetsialiste. Puudusid igasugused kogemused ja teoreetilised teadmised. Eesti esimene rahandusminister- Juhan Kukk- Õppis Riia polütehnikas, kaubandusäri haridus. Rahaministrina pidi ülesehitama Eesti rahandust nullist. Sakslased olid enne lahkumist sularaha varud Eestist väljavedanud Leetu. Füüsiliselt rahatähti polnud olemas. Saadi paarkümmend tuhat idamarka, toitlustusministeerium sai paar tuhat idamarka. Pöörduti kaaskodanikke poole, et nad annetaksid raha- Koguti 500 000 idamarka (Annetajad: Eduard Schalbe, Simsuart). Kõik saadud raha maksus Juhan Kukke portfeli. Otsustati korraldada riiklik siselaen, arvati, et rahva käes on piisavalt palju paberraha. Ostes 100 markalise obligatsiooni, maksid 95 marka ning saadi tagasi 100 marka hiljem. Kuid rahvas eelistas säilitada raha enda kodus. 1918. aastal kuulutati välja raha Eesti mark, mis koosnes 100
annaabi.ee 
