vägivald, pogrommid, peksmised- ka mõisateenijate peksmised, tapmisi oli hulgaliselt. Kõik ära võetud varad- maa ja tootmishooned, loomad-tehnika, isiklikud tarbeesemed jagati talurahvakomitee otsusega võrdsustatult. Kõik talupojad, kes komiteesse kuulusid, said oma osa. Enamlased ei üritanudki sekkuda musta ümberjagamisse, oli piisavalt tegemist ka linnades, võim maale esimestel valitsemiskuudel ei ulatunudki. Kuni 1918 mais pöördeni, selle põhjuseks oli järsult halvenenud toitlusolukord linnades. Kuna tööstustööliste toitmiseks ei jätkunud linnas enam toitaineid, oli vaja rakendada mingeid abinõusid, et parandada oma peamiste toetajate olukorda. Enamlased olid kohe pärast võimule tulekut likvideerinud toiduainete vaba turu, olid kehtestanud kõigile olulisematele toiduainetele sundhinnad. Riiklikud hinnad olid talurahvale sobimatult madalad, vastuvõetamatud. Kokkuostuhinnad pidid olema töölistele sobiva hinnaga, talurahvas ei müünud toitaineid riigile.
Suur osa väljaõppinud tööstustöölistest olid lahkunud või läinud maale elama otsides paremaid elamistingimusi. Vene turg oli enamasti suletud. Puudus raha tööstuse edendamiseks ja arendamiseks. Investeerimine Eestisse puudus, see oli tundmatu. Põllumajandus: Põllumajanduses tekitas meeste mobiliseerimine ja hobuse rekvireerimine tööjõupuuduse, millest tulenevalt vähenes haritav põllupind ja langes saagikus. Peamiseks majandusharuks jäi põllumajandus. Toitlusolukord on kõige tähtsamal kohal, peab toitma esialgu oma rahva ja siis saab alles toitu eksportida. Ministrina tõusis Jaak Raamat (Toitlusministeerium). Arvele tuli võtta kõik toiduainete varud, teha prognoosid, mida on vaja rahva toitlustamiseks. Vajatakse 400 tonni teravilja. Lihatoodete osas olukord polnud parem, arvestati, et oleks vaja 5000 tonni erinevat lihatooteid, kuid saadaval oli ainult pool sellest. Keelustati toidu väljavedamist riigist
ka Narva linna. Kõik eesti kodanikud kuulutatakse seaduse ees võrdseteks. Kõikidele vähemusrahvustele tagatakse tulevikus kultuurautonoomia. Eestis kehtivad kõik kodanikuvabadused. Kästakse vabastada kõik poliitilised vangid ja seada sisse kohtusüsteem, mis kaitseks kõiki kodanikke. Tuleb uuesti kokku kutsuda rahvamiilits. AV antakse kõige kiireloomulisemad küsimused (maareform, tööliste olukorra parandamine, rahandussüsteemi loomine, toitlusolukord). Küsitavust tekitab asi kuupäevaga - Tallinnas trükitud eksemplaris on 24. veebruar märgitud. Keiserliku Saksamaa okupatsioon 1918 Õiguslikult võib vaielda, kas tegemist oli üldse okupatsiooniga. Meie kõikide teadmised selle kohta on nigelad - ei ole ühtegi tõsiselt võetud uurimust, olemas 2 teost Hans Kruusi teos, mis aga pole sugugi objektiivne, teine teos ilmus 1966. aastal Jaroslav Raidi, mis pole samuti objektiivne
annaabi.ee 
