Nälja- ja janutunne on kaasasündinud reaktsioonid ja kuuluvad esmaste bioloogiliste vajaduste hulka. Organismi tegevust näljatunde rahuldamiseks nimetatakse toitekäitumiseks. Näljatunne on seedeelundite eneseregulatsiooni funktsionaalse süsteemi oluline lüli. Reguleerivaks suuruseks selles süsteemis on organismi toitainete sisaldus. Toitainete sisaldus avaldab mõju seedekulgla ja veresoonte retseptoritele, millest lähtuvad impulsid jõuavad toitekeskusesse (vt. joonis 2). Toitekeskuse osad asuvad kesknärvisüsteemi mitmes piirkonnas: piklikajus, hüpotaalamuses, limbilises süsteemis ja ajukoores. Toidu maitse vastuvõtt oleneb sülje keemilisest koostisest. Sõltub ensüümisüsteemide omapärast 5. Toidu haaramine ja mälumine. 6. Süljenäärmed, sülje koostis ja funktsioonid. Süljenõristuse regulatsioon. Sülg niisutab ja teeb toidu neelatavaks. Antibakteriaalne toime (lüsosüüm, antikehad).
Nälja- ja janutunne on kaasasündinud reaktsioonid ja kuuluvad esmaste bioloogiliste vajaduste hulka. Organismi tegevust näljatunde rahuldamiseks nimetatakse toitekäitumiseks. Näljatunne on seedeelundite eneseregulatsiooni funktsionaalse süsteemi oluline lüli. Reguleerivaks suuruseks selles süsteemis on organismi toitainete sisaldus. Toitainete sisaldus avaldab mõju seedekulgla ja veresoonte retseptoritele, millest lähtuvad impulsid jõuavad toitekeskusesse (vt. joonis 2). Toitekeskuse osad asuvad kesknärvisüsteemi mitmes piirkonnas: piklikajus, hüpotaalamuses, limbilises süsteemis ja ajukoores. Toidu maitse vastuvõtt oleneb sülje keemilisest koostisest. Joonis 2. Toitekäitumise regulatsioon - organism kui mõõteriist. Söömise ajal tekib ainult osaline küllastustunne, mis ei iseloomusta kuigi hästi, kas organismi vajadused on kaetud või mitte. Lõplik küllastustunne tekib alles 1...1.5 tundi
mehhaanilised ja keemilised kaitsemehhanismid. 28. Söögiisu ja nälg. Nälgimisel tekkivad ainevahetuslikud muutused. Söögiisu ja nälg on kaasasündinud motivatsioon, mis korraldab organismi sihipärast käitumist elulise vajaduse rahuldamiseks. Seedeelundite eneseregulatsiooni lüli. Reguleeritav suurus on organismi toitainete sisaldus => mõju seedekulglale ja veresoonte retseptoritele => impulsid toitekeskusesse. Toitekeskused on piklikajus, hüpotaalamuse limbilises süsteemis, ajukoores. Nälja- ja küllastustunde tekke teooriad: 1. glükostaatiline näljatunde põhjustab vere glükoosisalduse vähenemine; 2. aminostaatiline vere AH-te sisaldus; 3. lipostaatiline seostub lipiidide AV-ga; 4. termostaatiline söömine tõstab keha temperatuuri => kokkupuude hüpotalamuse näljakeskusega => isu vähenemine. Nälgimine võib olla mittetäielik (isu ei saa täis) või täielik
annaabi.ee 
