Süntees algab taime juurtes (valdav osa aminohapetest (16) sünteesitakse seal). Omastatavad toitained nii vees kui ka nõrkades hapetes lahustuvad toitained. (Enamus toitaineid siseneb juure kaudu, mulla lahusest, mulla neelavast kompleksist [ M ] moodustavad mulla kolloidid. Taim on võimeline ka lehtedega mineraalaineid omastama. Juureväline väetamine on täiendav väetamine). Toitainete omastamise skeem. Seotud Vaba Toiteioon Toiteioon toiteioon toiteioon protoplasmas lehes või või vakuoolis varres Mulla tahke Mulla lahuses Juures Taime maapealses faas osas. Toitainete passiivne omastamine: 4 - transpiratsiooniga
KLASTERJUURED - soodustavad toitainete omastamist väheviljakatel muldadel Toitainete omastamine: Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditega mida nimetatakse taime toitaineteks.Toitainete omastamine toimub ainult lahustunud ühenditena (joonis 3). Lahuseid millest taim toitaineid omastab nimetatakse toitelahuseks, milleks looduses on mullalahus. Seotud Vaba Toiteioon Toiteioon toiteioon toiteioon protoplasmas lehes Mulla tahke Mulla lahus Juur Taime maapealne faas osa Joonis 3. Toitainete omastamis- skeem. Toitaineid saab taim peamiselt juurekaudu, kuid taim on võimeline omastama toitaineid ka juure väliselt (lehed). Juureväline toitumine on suhteliselt väikse tähtsusega ja seda
toitelahuseks mullalahus. Tuntakse kahesugust toitumise viisi: a) juurtoitumine (juure kaudu toitumine); b) juureväline toitumine. Juurtoitumine (juure kaudu toitumine) Juurtoitumine on taimede peamine toitumisviis, mille korral taimetoitained sisenevad taime mullalahusest juurte kaudu ning sealt suunatakse nad edasi taimede maapealsetesse osadesse (Joonis 1). Seotud Vaba Toiteioon Toiteioon lehes toiteioon toiteioon juures või varres Taime Mulla tahke maapealne faas Mullalahus Juur osa Joonis 1. Juurtoitumine.
annaabi.ee 
