korjata ja virnastada selle tarbimiskohale. Kevadel pärast sulamist ja paarinädalast käärimist võib adru laiali laotada ja sisse künda. Mullas laguneb adru kiiresti, sellest sisalduvad toiteelemendid on taimedele kergesti omastatavad. 8 II VÄETISED REOVEEPUHASTUSSETTED Reovesi pumbatakse basseinidesse, kuhu settib aktiivmuda, mis on kasutatav peale kompostimist. Reoveepuhastussetted sisaldavad lisaks toiteelementidele ka ohtlikke raskmetalle. Raskmetallidel on kombeks kuhjuda, mistõttu ei ole soovitatav reoveepuhastussetteid kasutada pidevalt samal mullal. Setetega väetamist reguleerivad raskmetallikoormused (normid), s.o. ühe või teise raskmetalli kogused, mida võib aastas ühele hektarile viia. Rv.-setted ei ole soovitatavad köögiviljaaia väetamiseks, küll aga haljasaladele. HALJASVÄETISED Haljasväetis on kõik roheline materjal (ristik, lupiin), mis mullaviljakuse tõstmiseks mulda küntakse
väetistes oksiididena ning ka taim ei omasta neid sellisel kujul. Toimeaine mõiste võeti kasutusele XX sajandi alguses ja fosfori, kaaliumi ja teiste puhul on nad segadust tekitavad sümbolid, sest P2O5 on fosforit vaid 43,6% ja K2O-s kaaliumit 83%. Kui näiteks lihtsuperfosfaadis on P2O5-na väljendatud fosforit ligi 20%, siis tegelikult on fosforit vaid 8...9%. Kui väetise pakendil on toiteelementide sisaldus väljendatud toimeainena, siis üleminekuks toimeainelt toiteelementidele võib kasutada alljärgnevaid koefitsiente: P%=P2O5×0,436 P2O5 %= P%×2,294 K%=K2O×0,830 K2O %= K%×1,205 Ca%=CaO%×0,715 CaO%=Ca%×1,399 Mg%=MgO%×0,603 MgO%=Mg%×1,65 VÄETISTE ANDMISAJAD JA VIISID Sõltuvalt väetiste andmise ajast, eesmärgist, külviviisist eristatakse külvieelset ehk põhiväetamist, külviaegset
soojemaid temperatuure; 5.) kasvuperioodi pikkus- parasvöötmes määrav, aiedniku jaoks parim aasta, kus hakkab varajase kevadega ja lõpeb pika sooja suvega (selliseid aastaid tuleb harva ette); 6.) fotosüntees sõltub assimileeriva ja tarbiva osa vahekorrast- eriti selgelt näha linnades suurte puude tagasilõikamises (paljud ei talu tagasilõikamist). Linnas lisaks ka veel füsioloogiline stress; 7.) taimede mineraalne toitumine- Lisaks põhilistele toiteelementidele (N/P/K) on vaja mikroelemente (B, Cu, Co, Mn). Boori nt vaja õitsemiseks. Fotosünteesi kulg- jagatakse kaheks: valgusstaadium (fotofüüsikaline ja fotobiokeemiline faas) ja pimedusstaadium/pimestaadium. Valgusstaadium: 1.) valguse neeldumine erinevate pigmentide poolt (klorofüllid ja abipigmendid (karotenoid)); 2.) klorofüllimolekulide ergastumine ja ergastusenergia arvelt ensüümseoseline vee foto-oksüdatsioon
annaabi.ee 
