Koostaja: Joosep Gross Luua 2012 SISSEJUHATUS Käsitlen oma iseseisvas töös nõmme metsade kõrvalkasutust. Uurin mida ja kui suures mahus annab tegeleda metsa kõrvalkasutusega nõmmemetsas. Uurin kui palju saab tulu kõrvalkasutusest ning metsamaterjali ehk puidu tootmisest ühe põlvkonna jooksul. KASVUKOHATÜÜBI KIRJELDUS (http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm, i. a.) Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja
metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Maailmast on metsadega kaetud 30 %. Käesolev referaat räägib metsast, kui elukooslusest ja selle kaitsest. Referaadi eesmärk on anda hea ülevaade metsadest ja sellest, kui tähtsad need tegelikult ikkagi on. Põhilisi metsatüüpe on neli : salumets, nõmmemets, palumets ning laanemets. 3 Nõmmemets Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi. Nõmmemetsade levila on meil ebaühtlane, rohkem leidub neid Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel, Eesti metsadest moodustavad nad umbes kolm protsenti. Nõmmemetsi esineb meil luidetel, oosidel jne. Kasvupinnas on happeline ning põhjavesi asub mitme meetri sügavusel. 1
Võrsed: hallikaspruunid, tihedalt karvased. Pungad: laimunajad, terava otsaga, vaiguta, naaskeljate soomustega. Okkad: lamedad, 1...2 cm pikad, 0,2 cm laiad, veidi kooldunud, pealt tumerohelised, alt helevalgete õhulõheribadega, tipp terav. Käbid: noorelt sinakasmustad, valminult läikivad mustjaspruunid, piklik-munajad, 3...6 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus, seemnesoomused laiad, ümardunud servaga. Juurestik hästi arenenud, kasvades normaalselt ka toiteainetevaestel muldadel. Kasv noorena aeglane 20...30 aastaselt aga kiireneb märksa. On kindlalt üks dekoratiivsemaid kuuseliike haljastuses ja väärib senisest palju laiemat kasutamist. 6 7. Harilik ebatsuuga ja kanada tsuuga Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziésii [Mirb.] Franco) Menziesii XVIII sajandil elanud Soti botaaniku ja laevaarsti Archibald Menziesi järgi
Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: hallikaspruunid, tihedalt karvased. Pungad: laimunajad, terava otsaga, vaiguta, naaskeljate soomustega. Okkad: lamedad, 1...2 cm pikad, 0,2 cm laiad, veidi kooldunud, pealt tumerohelised, alt helevalgete õhulõheribadega, tipp terav. Käbid: noorelt sinakasmustad, valminult läikivad mustjaspruunid, piklik-munajad, 3...6 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus, seemnesoomused laiad, ümardunud servaga. Juurestik hästi arenenud, kasvades normaalselt ka toiteainetevaestel muldadel. Kasv noorena aeglane 20...30 aastaselt aga kiireneb märksa. Eestis kasvab viljuvaid puid mitmetes parkides ja haljasaladel, nimetame siinkohal Olustvere, Tihemetsa[ h = 19,3 m, d = 25 cm (Roht, 1986)], Pärnu, Luua, Järvselja jne parke ja arboreetumeid. On kindlalt üks dekoratiivsemaid kuuseliike haljastuses ja väärib senisest palju laiemat kasutamist. Sordid: 'Aurea'; 'Nana'; 'Pendula', 'Freya'; 'Pimoko'; 7. Harilik ebatsuuga ja kanada tsuuga
tavaline. See mitmeaastane taim moodustab hõredaid kogumikke ja on rohkete mitteõitsevate võsudega. Kõrs on 30-70 cm kõrge, lehed 3-5 mm laiad. Pööris kuni 10 cm pikk, väga peente harudega, longus tipuga. Pähikud 6-8 mm pikad, 1-2 õiega, ühekülgselt rippuvad, lillakad. Tipmine õis on steriilne. Õitseb mais ja juunis. LAMBA-ARUHEIN Nimi: Festuca ovina, tõlkimisel saame, festuca rohukõrs, ovina lamba. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: toiteainetevaestel muldadel, kuivades, liivastes männi- ja segametsades ning niitudel. Tüüpiliselt poolvarjutaim, Eestis sage. Vähenõudliku liigina kasvab lambaaruhein isegi sellisel pinnasel, mis kõlbab ainult lammaste karjamaaks. Taim moodustab tihedaid, hallikas-oliivrohelisi puhmaid. Mitmeaastane. Kõrs on peenike, 20 kuni 60 cm kõrge, lehed niitjad, peenikesed. Pööris on 3-7 cm pikk, enne ja pärast õitsemist kokku tõmbunud. Pähikud on 4-7 mm pikad, 3-6 õiega, enamasti
annaabi.ee 
