Tema käpad on suured, laiad ja jõulised.Kiskja on ta ainult osaliselt. Liha kuulub tema toidu hulka ainult kevaditi ja sügiseti. Pruunkaru sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Enne talve tulekut jõuab karu enda paksuks nuumata. Naha alla kogutud tüse rasvakiht on talle vajalik talvise toitainevaruna, aga samuti kaitseks pakase vastu. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal, selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu kehatemperatuur ei lange iial 29 plusspügalast allapoole. Kui karu ei häirita, magab ta kogu talve. Ligi 6 kuu jooksul ei söö ta mitte midagI
Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Karu jaoks on eelistatud maiuspalad kaer ja mesi, mida tal aga õnnestub harvemini hankida. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel – enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Nad eelistav värskele lihale natuke roiskunut. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama. Enne talve tulekut jõuab karu enda paksuks nuumata. Naha alla kogutud tüse rasvakiht on talle vajalik talvise toitainevaruna, aga samuti kaitseks pakase vastu. Elupaik ja –viis 4 Karu elab põhiliselt suuremates metsamassiivides. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades. Kui karu ei häirita, magab ta kogu talve. Ligi 6 kuu jooksul ei söö ta mitte midagi. Kevadel
Seega oleks kandvas kasvupinnases mõistlik kasutada orgaanilisi aineid üksnes mõõdukates kogustes (5 … 10 kaaluprotsenti) ning võimalikult hästi laagerdunud kujul, kuna laagerdunud orgaaniline aine on stabiilsem ja püsib pinnases kauem. Välditakse ka orgaanilise aine koguse vähenemisest tulenevaid muutusi pinnase füüsikalistes omadustes. Orgaaniliste ainete kasutamise plusspoolele tuleb kanda nende kõrge katioonivahetuse kapatsiteet, mis tähendab, et nad toimivad toitainevaruna ja neil on pinnase keemiliste muutuste suhtes puhvri roll. Orgaanilised ained tagavad ka pinnase mikroorganismide aktiivsuse ja vett hoidvate pooride arvu suurenemise. Orgaanilise aine bilansi säilitamise huvides aga ei tohiks soovituslikke koguseid ületada. Väga väike osa orgaanilisest ainest võiks olla ka vähem laagerdunud või isegi lagunemata. Lagunemata orgaanilise ainega on võimalik pinnasesse viia mükoriisaseeni ning tagada neile elutingimused
annaabi.ee 
