Arvatakse, et kui maailma suurim vulkaan Yellowstone purskama hakkab, siis võib tulemuseks olla uus jääaeg ning selle tagajärjel saabuda maailma lõpp. Vastupidi üldisele arvamusele ei pea aga vulkanismi mõju olema alati negatiivne. Miks vulkaanide läheduses elab nii palju inimesi? See ei tähenda seda, et neile meeldib oma eludega riskida, vaid et tulemägede ümbruses olev muld on väga viljakas. Vulkaanituha ja murenenud laava poolt toitaineterikkaks muudetud muld annab inimestele sissetuleku ja söögi hamba alla ning seetõttu ei hooli nad riskist. Viinamari, riis ja muud teraviljad ning kohv kasvavad sellistel muldadel suurepäraselt. Kõige paremaks näiteks on Jaava saar, kus praegusel hetkel on umbes 20 üsna aktiivset vulkaani, kuid elanikkonna tihedus on seal 1000 inimest ruutkilomeetri kohta. Vulkaanilisel tuhal on ka üks süngem abiviis. Nimelt on ajaloos
Haritava maa künnikihis on koresesisaldus üle 20 % mulla tahke faasi mahust (r3 v enam) ja järgnevas kihis see ei vähene. Sellistele muldadele on omane suur kivisus ja vähearenenud mullaprofiil. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. Koreserikkad rähkmulled on ühed halvima viljakusega mullad. Viljakust mõjutab suur lämmastiku- ja huumusesisaldus. Rähkmuldi võib pidada aga mulla keemiliste omaduste pärast toitaineterikkaks muldadeks. Rähkmuldasid eristatakse selle järgi, milline kores on – teravaservaline. Levinuimad lõimised rähkmuldadel on liivsavi ja saviliiv. Huumushorisont on huumuserikas ja struktuurne, tavaliselt hallikas musta värvusega. Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik, looduslike muldade taimestik on väga liigirikas, kuid suhteliselt kidur. Lähtekivimiks võivad olla kivised ja karbonaatsed moreenid
Seisulained tekivad siis, kui tuul lõpetab tegevuse. Ookeani pinda katab õhuke kiht, mis hoiab kinni sooja. Kõige paksem on see ekvaatori piirkonnas ja kõike õhem pooluste lähedal. Täielikult kaob see kiht Antarktika ja Arktika piirkonnas. Magedat vett ookeani tuleb kõige rohkem poolustelt (Gröönimaa ja Islandi vahelisest piirkonnast). Kõige vanem vesi on Beringi väinas ning kõige noorem vesi on Atlandi ookeani põhja osas. Vesi täieneb pidevalt toitainetega ning muutub toitaineterikkaks, kui hapnikuvaeseks (vana vesi). Vee uuenemine ookeanis ja järves Vee uuenemist järves vaadeldakse ajas (sügisene ja kevadine läbisegunemine) ja ajaskaala on kuudes. Ookeanis on vee läbisegunemine ruumis ning ajaskaala miljonites aastates. Looded, C. jõud ja atmosfääri rõhumuutused on põhilised energiaallikad, mis põhjustavad vee füüsikalist segunemist ookeanides ja suurtes järvedes. Kõige stabiilsemad piirkonnad ookeanides on jõgede suudmealad, sest seal tekib omamodi energia
annaabi.ee 
