kiletatakse hiljem, on hallitus kerge tekkima. Leib ja toitumine Leib on oma toitainesisalduselt suurepärane söögipoolis. See sisaldab rohkesti süsivesikuid, mingil määral valke ning vaid pisut kvaliteetset taimerasva. Leib on kerge taimetoit. Toitumisspetsialistid väidavad, et söögikord on täielik alles siis, kui sellesse kuulub paar viilu leiba. Nii leib kui sai "kergendavad" einet, kuna võtavad ruumi rasvaselt toidult ning parandavad söögikorra toitainesisaldust, tuues sellesse kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Leib on nii tervislik kui maitsev. See täidab hästi kõhtu, aga ei tee paksuks. Leib on meie põhitoiduaine Leib sisaldab peaasjalikult süsivesikuid. Nendest peaks inimene saama umbes 55- 60% vajalikest kaloritest. Toitumispüramiidi põhja moodustavad süsivesikurikkad teraviljatooted eesotsas leivaga. Leivas on head süsivesikud Süsivesikud on organismi kütus ning seetõttu soovitatakse neid julgelt süüa.
oma põldude viljakast mullast. Erosiooni kiirendavad: · liigkarjatamine, · metsade hävitamine · väärad maaharimisviisid Maakera viljakamatel põldudel läheb erosiooni tõttu kaduma umbes 26 miljardit tonni mulda aastas. Oluliselt pidurdavad erosiooni erilised segaviljelusmeetmed. Näiteks ribapõllunduses kasvatatakse mäenõlvadel vahelduvalt erinevaid taimeliike. Looduslikul viisil tasakaalustavad mulla toitainesisaldust orgaanilised väetised, loomasõnnik, kompost. Vesi Maailma veeressursid jaotuvad maade vahel väga ebavõrdselt. · Ühtedel aladel tuntakse veepuudust · teistel põhjustavad probleeme üleujutused. Veevarudega on endiselt probleeme, mis ilmnevad põhjaveevarude vähenemises ja oaaside hävimises. Elatustaseme tõustes suureneb veekulutus kiiremini kui rahvastik ja ulatub tööstusmaades praegu 220 ja arengumaades 3 liitrini inimese kohta ööpäevas.
taimkatet mõjutavate looduslike tegurite kompleksi (klimaatilised, mullastikulised ja hüdroloogilised tegurid) ja metsa omaduste (boniteet, liigiline koosseis) alusel. Kasvukohatüüpe on saanud tavaks nimetada alustaimestikus kõige iseloomulikuma või enamlevinud taime järgi (nt. naat, sinilill jt.). Soometsatüüpide puhul on kasvukohatüübi nimetuses vastav sootüüp (raba, kõdusoo jt.), mis näitab turbamulla toitainesisaldust ja veereiimi. Metsatüüp s.o. taimekooslus, mis eristatakse enamuspuuliigi järgi iga kasvukohatüübi piires. (Laiemas mõttes võib kasutada ka mõistet taimekooslus). Metsatüübid/taimekooslused on näiteks leesikaloo-männik, lodukaasik, madalsoo- kuusik, jänesekapsa-kuusik jne. Moldorg laugete veerudega U-kujuline org, mille põhjast väikese osa hõlmab jõesäng. Moreen liustike kuhjatud, segakoostise ja lõimisega, sorteerumata ja ümardumata
annaabi.ee 
