Kvalfoss sai ühe trahviringi rohkem, kui Ullrich ja jäi 14 sekundit maha.Viimases voorus aga Kvalfoss lasi täpselt ning lõpetas kuus sekundit enne Ullrici.Ta kaitses oma maailmameistri tiitlit ka Antholzis 1983. aastal Peter Angereri eest. Lisaks võitis 1984. aastal olümpiamängudel Sarajevos oma lemmikdistantsi 10 km, sellega vastas ta täielikult kõikidele ootustele ehk võttis kolm medalit- kulla (10 km), hõbeda (4 x 7.5 km) ja pronksi (20 km). 1985. aastal toimunid muudatuste tõttu oli Kvalfossil raske ennast tõestada, kuid siiski 1985. aasta maailmakarika 10 km sprindis võitles ta välja hõbemedali. Temast viis aastat noorem Frank-Peter Roetsch kohanes muutusega paremini ja juhtis kuni Calgary 1988. aasta olümpiamängudenil. 1986maaimakarika võistlus ei läinud Eirikul hästi, ta laskmine oli nõrk. Nõrk oli ka terve 87.aasta hooaeg, kuid järgmisel aastal saavutas ta taas teise koha maailmakarika võistlusel. Calgary olümpiamängudel, 1988
inimesest kolm) on koondunud viljaka pinnasega jõeorgudesse ning mandri lõuna- ja isaosa rannikumadalikele. Jättes kõrvale väikeriigid on, on suurima rahvastiku tihedusega Bangladesh (920 in/km2). Tihedalt on asustud ka Lääne-Euroopa. Keskmine asustustihedus on väike Põhja- Ameerikas, kus üle 2/3 inimestest elab USA's. Kõige tihedamini on asustatud USA idaosa, kuid palju inimesi on siirdunud soojema kliimaga lõuna- ja lääneosariikidesse. Kanadas on toimunid ümberasumine idarannikult Suure järvistu äärsetesse linnadesse (Toronto) või läänerannikule (Vancouver). ¾ Kanada rahvastikust on kogunenud lõnasse USA piir iäärde. Asustuse tihedust mõjutavad nii looduslikud(kliima, relijeef, mulla viljakus, loodusvarade rohkus, veekogu lähedus), kui ka ajaloolised, majanduslikud (tööstuse ja trantspordi arendamine, raha rohkus, tehnoloogiate olemasolu), sotsiaalsed (elumajad, tervisehoid ja
sõjalisel eesmärgil. TEEMA NR. 9 -- -- 1871. Lõuna-Saksa läbirääkimised ühinemisega Põhja-Saksaga lõppesid edukalt ja Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja Prantsusmaal Versaille lossis. -- Ta oli väga kindlakäeline poliitik, kes oma eesmärkide elluviimiseks eriti vahendeid ei valinud. Tema ütlus : Raua ja Verega. Ta viis ellu sõjaväe reformi ja tegi Saksamaale tugeva armee, mille põhjmõtteks oli Saksamaa ühendada. Tema juhtimisele toimunid sõjad võideti ning viimasel sõjal Saksamaa ja Prantsusmaa vahel lõppes edukalt, ning selle sõja lõpus kuulutatigi välja Saksamaa keisririik. -- Saksa keisririik kuulutati välja Versaille lossis. Saksa keisririik oli liitriik, kuhu kuulusid 4 kuningriikii, 6 suurthertsokkonda, 12 hertsokkonda ja 3 vabalinna. Kuninga kõrval tegutses kõrgema seadusanliku organina parlament. Kõik olulisemad jõud olid parteidel.
- Tulevase sõja peamised osapooled: I Protestantlik ehk Evangeelne Unioon (1608) - Enesekaitseline organisatsioon - Kontakteerub Prantsusmaaga, kelle peavaenlane on Habsburgide dünastia (ehk Saksamaa keiser) II Katoliitlik Liiga (1609) - Asutatakse vastukaaluks (juhib Baieri Hertsog) - Toetub Habsburgide dünastia kahele harule (1556): 1.Saksamaa Keisritroonile (Austria haru) ja 2.Hispaania troonile Kolmekümneaastane sõda = Ühine nimetus mitmetele peamiselt Saksamaa pinnal toimunid sõjasündmustele (1618-1648) Lähtekoht: - Saksamaa protest. vürstide enesekaitseline võitlus Saksamaa keisri ja kat. vürstide vastu - Varsti sõjategevusse sekkusid ka mitmed välisriigid: Saksamaa prot. toetasid erinevatel perioodidel evang. Holland , Taani ja Rootsi ning Kat. Prantsusmaa (ka. Inglismaa) - Sõda algab usuvõitlusena - Selles vallanduvad: 1. Üldine Euroopa kat. ja prot. vaheline pinge 2. Saksamaa kat.habsburg-monarhia ehk keisri ja prot
annaabi.ee 
