Sügavutiminev detailne kirjeldus – kvalitatiivne Fenomeni kirjeldamine – kvantitatiivne/kvalitatiivne • Valim Suur (üle 100) – kvantitatiivne Väike (n. 4-10) – kvalitatiivne Kvalitatiivne vs kvantitatiivne Kvalitatiivne – uurib sügavalt ja detailselt. Interpreeritav, subjektiivne, paindlik uurimisprotsess, Suundumus pigem õige protsessi kasutamisele uurimises mitte nii tulemusele, kontekstist sõltuv, uurib nähtusi nende toimumiskohas, uurib nähtusi nende toimumiskohas, pehme „ebateaduslik“, spekuleerib põhjenduste üle peale sündmuste toimumist. Ei sobi kõikide asjade uurimiseks. Eelised: sügav sissevaade. Kvantitatiivne - sobib kus ei ole selgepiirilist objektiivsust või reaalsust. Rohke kirjanduse olemasolu. Mitte ükski meetod eraldiseisvalt ei anna piisavalt valiidsust. Kvalitatiivse uuringu üldistamisvõime on väike. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete
ja reparatsiooniensüümidest). Krossingover toimub pahhüteenis ning selle viivad läbi kopleksi rekombinatsioonisõlmed. Ristsiirde ajal vahetavad tütarkromatiidid homoloogilisi segmente. Selleks et meioos õnnestuks, peab igas bivalendis toimuma vähemalt üks krossingover. Sünaptoneemiline kompleks ja rekombinatsioonisõlmed lagunevad pahhüteeni lõpus. Diploteenis stabiliseerivad bivalente kiasmid, mis on krossingoveri toimumiskohas olevad sidemed. Diakineesis liiguvad bivalendid raku keskele. Ristsiirde peamine tähtsus on see, et kromatiidides toimub geneetilise materjali ümberkombineerumine. I metafaasis liiguvad bivalendid ekvatoriaaltasapinnale ja kääviniidid kinnituvad unipolaarselt, et tagada 2 kromosoomi lahknemine. I anafaasis katkevad kiasmid homoloogiliste kromosoomide vahel ja kahekromatiidilised kromosoomid liiguvad raku poolustele. Tütarrakkudel on poole vähem kromosoome kui eelasrakul.
(Patton, 1987) Kvalitatiivse karakteristikud Kvalitatiivne ja kvantitatiivne · Kvalitatiivne uurib nähtusi nende toimumiskohas. "Qualitative research often · Interpreteeriv, mitte kvantifitseeriv studies phenomena in the environments in which they naturally occur" (Gephart, 2004: 455) · Subjektiivne, mitte objektiivne · Rohke kirjanduse olemasolu soosib kvantitatiivseid meetodeid. ,,When there
Transkriptsioonimehhanismide kirjeldamisel kasutatakse DNA-s paiknevate regulatoorsete alade asukoha kirjeldamisel termineid ,,ülespoole" ja ,,allapoole" (ingl. keelest upstream ja downstream), mis tähendab, et need regioonid paiknevad käsiteldavast alast vastavalt kas kodeeriva DNA ahela (transkriptsioonil matriitsahelana toimiva DNA ahela vastasahel) 5´ või 3´ otsa suunas. Niisugune tähistus tuleneb sellest, et RNA süntees toimub alati 5´ 3´ suunas. RNA sünteesi toimumiskohas on DNA ahelad RNA polümeraasi toimel teineteisest eraldunud. Vastavat struktuuri nimetatakse transkriptsioonimulliks. Transkriptsioon prokarüootses rakus Bakterirakus sisaldavad enamus transkripte mitme erineva geeni järjestust. Geenid, mida transkribeeritakse korraga, kuuluvad ühte operoni (operoni kuuluvad ka nende geenide transkriptsiooni reguleerivad DNA järjestused) ja operonilt sünteesitud RNA molekuli nimetatakse polütsistroonseks RNA-ks.
Transkriptsioonimehhanismide kirjeldamisel kasutatakse DNA-s paiknevate regulatoorsete alade asukoha kirjeldamisel termineid ,,ülespoole" ja ,,allapoole" (ingl. keelest upstream ja downstream), mis tähendab, et need regioonid paiknevad käsiteldavast alast vastavalt kas kodeeriva DNA ahela (transkriptsioonil matriitsahelana toimiva DNA ahela vastasahel) 5´ või 3´ otsa suunas. Niisugune tähistus tuleneb sellest, et RNA süntees toimub alati 5´ 3´ suunas. RNA sünteesi toimumiskohas on DNA ahelad RNA polümeraasi toimel teineteisest eraldunud. Vastavat struktuuri nimetatakse transkriptsioonimulliks. Transkriptsioon prokarüootses rakus Bakterirakus sisaldavad enamus transkripte mitme erineva geeni järjestust. Geenid, mida transkribeeritakse korraga, kuuluvad ühte operoni (operoni kuuluvad ka nende geenide transkriptsiooni reguleerivad DNA järjestused) ja operonilt sünteesitud RNA molekuli nimetatakse polütsistroonseks RNA-ks.
kohalikke kombeid ja võõrast territooriumi. Kui ta neid aspekte ignoreerib, siis tekivad interaktsiooniprobleemid, mis võivad viia ka konflikti ja mainelanguseni avalikkuse silmis. 147 Kiirabitöötaja täiesti oma territoorium on tema kiirabisõiduk. See on väljasõidu ajal ainus ala, kus tal on nn. omanikuõigus. Seda, kuidas tunneb end inimene, kelle territooriumiõigust rikutakse, selgitab järgmine näide. Liiklusõnnetuse toimumiskohas on kiirabimeeskond politsei saabumise ajaks vigastatu juba kiirabiautosse tõstnud. Äkki tunneb kiirabitöötaja, kuidas sõiduk liikuma hakkab ja ta näeb, et roolis istub politseinik. Küsimuse peale, mis tollel rooli taha asja on, vastab politseinik ainult, et kiirabiauto seisis liiklust segavas kohas ja ta tahab selle kõrvale viia. Iga elukutse esindajad tahavad oma tegevuste piirkonda korraldada ja seda kontrollida. Ka erakorralise meditsiini tehnikud pole siin erandiks
annaabi.ee 
