Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine...
sest kunstnikud on jaganud lae neljaks üksikuks süzeeks. Lavapoolne osa on pühendatud võidule vaenlase üle ning kangelaste rõõmsale vastuvõtule elanike poolt, lae vastasosas kujutatakse laulupidu, vasakul pool on teemaks "Põllumajandus" ning paremal "Tööstus ja kalandus". Lava kohal seina peal on ornamentaalse lindi peale kirjutatud lause ,,Kunst kuulub rahvale". Lava peal asetsevad kastid olid ka mitmekülgsed, need aitasid kohastuda stseeni toimumiskohaga. Näiteks ühele poole olid maalitud üksteise peale laotud kivid, mis pidid iseloomustama kiviseina. Teistpidi keerates olid sinna maalitud taburetid, kuhu peale ka tegelased istusid. Veel oli ühe külje peale maalitud elevant, mis etenduse ajal oli miskipärast jalgade peal olemise asemel pepuli. Terve etenduse vältel oli laval tagapool tõusev tasapind, kust saabusid nii Tuuleveski, Peeglite Rüütel kui ka inkvisitsioonikohtu inimesed. Lavastuse
Erinevates süsteemides kulgeb aeg erinevalt. Einsteini teooriast selgub, et valguskiirus on piirkiirus, st mitte ükski signaal ega ka ühe keha mõju teisele ei saa kiiremini liikuda. Relatiivsusprintsiibi kohaselt peavad kõikides inertsiaalsüsteemides loodusseadused olema ühesugused. Seepärast peab ka piirkiirus olema kõigis inertsiaalsüsteemides olema ühesugune. Intervall Mingit sündmust võime iseloomustada toimumiskohaga ja toimumisajaga. Suurust s12 = c 2 (t 2 - t1 ) 2 + ( z 2 - z1 ) 2 + ( x 2 - x1 ) 2 + ( y 2 + y1 ) 2 nim intervallis. Kahe vaadeldava sündmuse vaheline intervall on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugune. Intervall jääb invariantseks üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise. Imaginaarset intervalli nim ruumisarnaseks. Sellise intervalliga eraldatud sündmused ei saa üheski inertsiaalsüsteemis ruumiliselt ühtida. Reaalseid intervalle nim ajasarnasteks
annaabi.ee 
