Seetõttu on kanga mõlemad pooled ühesugused. Rapoor koosneb kahest lõime- ja kahest koelõngast. Iga koelõng ristub lõimelõngadega üle ühe. Kangad on suurema tõmbekoormusega, jäigemad ja kortsuvad rohkem. Lõimepindne Lõime- ja koekatetest siduse rapoor on nihutatud toimne ühe võrra. Riide paremal poolel on rohkem lõimkatteid. Diagonaal asetseb enamasti 45° nurga all, kuid võib olla suurem - 60°-90°. Võrreldes labase sidusega on kangas tihedam, paksem, raskem, siledama pinnaga ja kulumiskindlam. Riided on pehmemad, elastsemad ja venivamad
ühesugune arv lõim- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt. Nt. taft, popliin. Lõimepindne toimne Kanga paremal sidus poolel on ülekaalus lõimelõngad. Kanga pahemal poolel ei ole toimejooni näha. Nt. chino, denim,
Rahvakunsti esindusesemete kudumisel on Eesti eri piirkondades osatud erinevalt mitmevärviliste lõngadega mustrite korjamis-, naast-, roosimis- ja pindpõimetehnikas liitkirjadega luua teisendirohkeid kaunistustekstiile. 2 Algkangad Kangad, millest tuletatakse erineval viisil kõik ülejäänud kangad. Algkangad on labane, toimne ja atlass. Koe- ja lõimelõngade Toimne kangas telgedel. Atlasskangas telgedel. ristlemine toimseskangas. Koe- ja lõimelõngade Labane kangas telgedel. Koe- ja lõimelõngade ristlemine atlasskangas. ristlemine labases kangas. 4 4 5 6 7 8 9 10
Tehtav töö peaks olema vormistatud korrektselt ja ülevaatlikult. Tabelis on ära toodud osad, mida töö peab sisaldama. Nimetus1 Näidis2 Pilt3 Skeem4 Kirjeldus5 PÕHISIDUSED: Labane Riide mõlemal poolel on ühesugune arv lõim- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt. Erineva paksusega lõime- ja koelõngade kasutamisel tekivad riide pinnale nn ripsijooned. (tasakaalustamata labane) Toimne on iseloomulikud diagonaalsed jooned (toimejooned), See riide pool, kus toimejooned on paremini nähtavad, on parem pool. Tavaliselt diagonaal 45kraadise nurga all. 1. Lõimepindne Kanga paremal poolel on ülekaalus lõimelõngad. Kanga pahemal poolel ei ole toimejooni näha. 2. Koepindne Kanga paremal poolel on ülekaalus koelõngad 3. Tasapindne Lõime- ja koekatteid on kanga paremal poolel võrdselt ja kanga pahem pool sarnaneb parema
s saadakse nii, et lõimega kaetakse järjest mitu koelõnga, lõimkatted on pikemad. Iseloomulikud risti kangast ripsijooned Panama Panama sidusel ristuvad lõime- ja koelõngad labaselt kahe- või kolme kaupa. Murdnurk Kui -toimne tasakaalustatu d toimse siduse toimejooned murdumise kohal vahetavad värvi, siis nimetatakse sidust murdnurk- toimseks. Kreppsid Kreppsidused us koosnevad lõim- ja kudekatetest, mis moodustavad peeneteralise
7. POSTAMENDID PÜSTTELJED KANGA KUDUMINE LIHTTELJED KANGA KUDUMINE LIHTTELJED 1. KANGAD KANGAEHNIKAD: liht-ja algkangad, tuletatud ja liitkangad, kiri-ja zakaarkangad. Kudumine ja trükkimine Vana Egiptus. Kirjamine Mesopotaamia. Kudumine, kirjamine ja trükkimine koos Kreeka. Kangaid jaotatakse: materjali, ornamendi, kudumistehnika, koloriidi ja töötluse järgi. Funktsiooni järgi jaotatakse kangaid: riietus-ja dekoratiiv-e sisustuskangad. LIHTKANGAD ALGKANGAD LABANE TOIMNE LIHTKANGAD ALGKANGAD ATLASS LIHTKANGAD TULETATUD KANGAD NURKTOIMNE KOERIPS LIHTKANGAD LIITKANGAD DRELL DAMAST KIRIKANGAD SÕBAKIRJALINE KIRIKANGAD SÕBAKIRJALINE PÕIMKANGAD NAASTPÕIME PINDPÕIME PÕIMKANGAD GOBELÄÄNKANGAS fragment ZAKAARKANGAD ZAKAAR ZAKAARKANGAD BROKAAT Kangad VAIBA LIIGID: 2. VAIBAD 1. SÕLMVAIP VAIBA kodumaaks on Lähis-Ida. SÕLMVAIBAD pärinevad Pärsiast 2. KOOTUD VAIP (KOEKIRJALINE) 3. TIKITUD VAIP Kesk-Aasia 4
Auru temperatuur: 138-143°C 9 TABEL 2 Toote õmbelmiseks kasutatavad materjalid: Jrk. nr. Materjal (piste tüüp) Materjali iseloomustus Näidis 1 Kangas Kiuline koostis: 100% puuvill Sidus: toimne Värv: sinine 10 2 Niit (802) Kiuline koostis: 100% polüester Niidi number:120 Värv: helesinine 3 Niit (301) Kiuline koostis: 100% polüester Niidi number:80 Värv:pruun 4 Niit (404) Kiuline koostis:100% polüester
hästi. Sujuv kahetooniline muster, mis moodustub murtud ruutudest või abstraktsetest Mantlid, jakid, Hanejala- nelinurksetest seelikud, pluusid, ruut kujunditest. Kootud kampsunid, püksid villasest kangast. Muster jookseb ühtlaselt kogu kanga ulatuses. Kalasaba Põhiolemuselt Üldjuhul -muster toimne kangas, kus klassikalised meeste toimejooned jakid, kuid ka naiste muudavad suundi, jakid, kleidid, moodustades mantlid. Samuti siksakmustri. kasutatakse ka Klassikaliselt sisekujundus kasutatakse elementides. kontrastseid värve Näiteks: koes ja lõimes, nii dekoratiivpadjad, tuleb muster hästi esile
mõlemalt poolelt karvastatud, olenevalt sidusest võib drapp olla ühe-, pooleteise- või kahekordne. Dzersi Tihe kärjetaolise pealispinnaga puuvillane või villane trikotaaz. Elastik Elastne kangas, mis on saavutatud tekstureeritud niite kasutades või on valmistatud kõrgelastsest elastaankiust. Elastsus on tavaliselt koesuunaline Ensteks-kangas Tihe lõimepindne toimne kangas. Lõim on nailoni filamentidest, mis sõltuvalt sidusest on näha peamiselt kanga paremal poolel. Seetõttu on kanga pealispind tugev ja sile. Koelõng on puuvillane, mis katab kanga pahema poole ja on seetõttu ka nahale meeldiv. Valmistatakse töö-, vabaaja- ja laste välisrõivaid. Faidesiin Tihe ühevärviline kangas peente põigitiste ripsijoontega riide paremal poolel
avamõõtmete alusel (d/D) Jämetäitematerjal – täitematerjal, mille terasuuruse D on väiksem või võrdne 32mm ja alumine mõõde d on suurem või võrdne 2mm Peentäitematerjal – täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D on väiksem või võrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt 0,063mm avadega sõelale jäävatest teradest. Peenosised – täitematerjal, mille osakesed läbivad 0,063 avadega sõela. Mineraalne pulber – toimne täitematerjal nt filtritolm, millest suurem osa läbib 0,063mm sõela ja mida võib lisada asfaltsegudele. Filler – eraldi toodetud, määratud terakoostise ja füüsikalis-keemiliste omadustega, mineraalne pulber, asfaltsegude omaduste parendamiseks. Fraktsioneerimata täitematerjal – Jäme ja peentäitematerjalide segu Terastikuline koostis – täitematerjali osakeste jaotumine terasuuruste järgi, väljendatuna
Eest jäeti seelik 20 cm laiuselt siledaks (Kaarma , Voolmaa 1981). Veel on tähelepanuväärne fakt, et ainus mandri Eestist pärit plisseerseelik ERM i kogudes on saadud Tori kihelkonnast Pärnumaalt (ERM 2375). Omandamise ajal, 1911.a, anti selle vanuseks 120130 aastat (Manninen 1927: 274). Pihtkuub ehk pikkkuub Pihtkuub tehti enamasti täisvillasest riidest. Poolvillane kuub oli vaesuse tunnus. Kangas oli harilikult toimne, harvemini labane. Pihtkuube kanti enamasti külmal ajal ja sageli veel kasuka peal, et "kasukat kokku hoida". Pihtkuub pidi seljas olema nii kirikusse minnes kui ka külla minnes (olgu talv või suvi). Vanema põlve juttude järgi on teada, et vaderitel pidid ristimise aegu pihtkuued seljas olema; samuti kandsid pulma ametimehed terve pulmaaja seda rõivast. Niisiis võib öelda, et pihtkuub e. pikkkuub oli pidurõivas (Manninen 1927 : 167 169). Kuni 19.saj
annaabi.ee 
