2005 aastal on peaesinejaks kutsutud iluvõimlemise Ateena olümpiakuld Alina Kabajeva Venemaalt. Ürituse ettevalmistusega alustati 2004 aasta maikuus. Koostati võistluste juhend ja programm, mis saadeti laiali maailma võimlemisriikidele. Edasine tegevus koosnes võistluskava koostamisest ja korraldava personali ülesannete planeerimisest. Tutvuti Saksamaal korraldatud rahvusvahelise turniiri korraldusega, mis toimus samuti teatrilaval. 2004. aasta novembrikuus kogunesid eri toimkondade esindajad. Toimub võistluste läbiviimiseks korraldatav koolitus. Toimkondade esindajad ja liikmed on vabatahtlikud, enamuses Võimlemisklubi Janika lapsevanemad, treenerid ja võimlejad. 2005.a. võistlustele on oodata osavõtjaid 10st riigist. Miss Valentine 2005 aasta üritust kajastatakse televisioonis, raadios ja ajakirjanduses. Võistluste põhieesmärgiks on näidata publikule kõrgetasemelist võimlemist ja võimaldada Eesti võimlejatel osaleda tugevas konkurentsis
tegevus tugines sisuliselt vaid inimeste entusiasmil, töö kõrvalt näpistatud vähesel ajal ning tegijate endi isiklikel rahakottidel möödanikku olid vajunud need aastad, kui paljusid asju sai tasuta või siis tutvuse ehk sidemete kaudu ning ALMAVÜl oli ka amatööride tarvis oma kindel eelarve. 2006 toimunud ERAÜ üldkoosolekul valiti käesoleval ajal tegutsev juhatus, mille esimeheks on rahvusvahelise contestman'ina tuntust kogunud Tõnno Vähk, ES5TV. Ühingu juhatus koos toimkondade esimeeste ning ühingu tehnilise koordinaatoriga moodustavad nn. laiendatud juhatuse, selle aktiivi, kes korraldab ja suunab täna Eesti raadioamatööride organiseeritud tegevust ühingu põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, selleks, et raadioamatörism kui hobi, kui "elamise viis" saaks väärikalt Eestis edasi kesta ning areneda. Ülevaate koostanud: Jaan Nikker, ES3GZ, Arvo Pihl, ES5MC Arvo Kallaste, ES1CW
1985. aastal ilmunud artikkel, kus kajastati tema teeneid eesti keele murrete, kohanimede ja süntaksi uurimisel ning keelekorralduses. Juba algusest peale arvati Emakeele Seltsi põhiõlesandeks äratada huvi eesti keele tundmise, arendamise ja uurimise vastu. Peamise suunandadena nähti murdeainese kogumist ja uurimist, keeleajalooliste nähtuste selgitamist ning kaasaegse kirjakeele õigekeelsust. Sisuline töö on Emakeele Seltsis jagatud erinevate toimkondade vahel. 1920.1930. aastail oli kõige tegusam murdetoimkond, kus Andres Saareste juhtimisel pandi põhirõhk eesti murrete süstemaatilisele kogumisele. Kümne tegevusaasta jooksul jõuti plaanitud 30 keskesest kihelkonnast küsitlemisega lõpuni 24s ning selle keeleainese alusel võid Andrus Saareste 1932. aastal esitada Eesti keeleala murdelise liigenduse, mis üldjuhul kehtib tänapäevani. Lisaks murdetoimkonnale tegutses väga tulemuslikult ka nimede eestistamise
2 Kinnitatud Üksik-vahipataljoni ülema "...." ........... 2002. a käskkirjaga nr .... ÜKSIK-VAHIPATALJONI PÄEVAPLAAN JAOÜLEMATE ÄRATUS 05.50 ÄRATUS 06.00 HOMMIKUVÕIMLEMINE 06.1006.30 HOMMIKUSED TOIMINGUD 06.3008.15 TOIMKONDADE JA JUURDEKOMANDEERITUD ÜKSUSTE HOMMIKUSÖÖK 06.3006.45 ALLÜKSUSTE A-KOMPANII C-KOMPANII Rühmasanitari kursus HOMMIKUSÖÖK 06.4507.15 07.1507.45 07.4508.00 ARSTLIK KONTROLL PATALJONI ARSTI JUURES 07.0008.10 PATALJONI RIVISTUS (AINULT ESMASPÄEVITI), KOMPANIIDE RIVISTUS 08.1508.30
annaabi.ee 
