3. kriteerium. Kas ja kuivõrd usuline maailmapilt sisaldab inimese enda vastutust? See võib väljenduda näiteks uskumustes, et kõik haigused on tingimusteta saatanast 4. kriteerium. Missugune on nõustatava jumalapilt? Jumalapilti peetakse religioonipsühholoogias üheks olulisemaks usulise käitumise tõukejõuks. Inimesed, kelle jumal on vihkav ja hävitav, kalduvad käituma vastavalt oma jumalapildile Küsimused loengute põhjal 1. Isiksuse toimimistasandite osatähtsus pöördumisel Paloutziani järgi. 1)isiksusejooned(temperament; avatus kogemusele, meelekindlus e. sihipärasus, ekstravertsus, koostöövalmidus, neurootilisuse mää) 2)kesktase (konkreetsed eesmärgid, hoiakud, väärtused) 3)üldtase (üld eesmärk, elumõte, enesekohane narratiiv) ultimate concern- ülim see . Võivad muutuda/muutuvad teine ja kolmas tase, esimene ei muutu. Muutuvad väärtused ja ülim see. FIT hüpotees- inimene liitub nende usuliste
Jumalapilti peetakse religioonipsühholoogias üheks olulisemaks usulise käitumise tõukejõuks. Inimesed, kelle jumal on vihkav ja hävitav, kalduvad käituma vastavalt oma jumalapildile. Nii nagu enesehinnang mõjutab kogu inimese käitumist, nii mõjutab ka arusaam jumalast inimese usulist ja sageli kogu käitumist. Uskumusi võib pidada üheks mõjusamaks teguriks. Lisapunkte andvad küsimused loengute põhjal 1.1. Isiksuse toimimistasandite osatähtsus pöördumisel Paloutziani järgi. Üldtaseme funktsioon muutub üldeesmärk, narratiiv Keskastme funktsioon eesmärgid, väärtused mutuvad Isikujooned ei muutu 1.2. Uskumuste mõiste religioonipsühholoogias. Uskumused (belief) arusaamise või veendumuste tõesusest/ religioossed uskumused kaasavad Jumala või muu kõrgema jõu. Kust uskumused tulevad:
Ometi sünnipäraselt või sotsiaalse asendi mõttes erinevate inimeste suhtes võrdse normatiivse mõõdu kasutamine sünnitab tegelikult ebaõiglust. Ühiskonna regulatsioonisüsteemi käsitluses norm kujuneb ühiskonna arengu ja toimimise protsessis objektiivselt paratamatu, ühiskonna kui süsteemi seisukohalt optimaalse olemise viisina, mille poole mitmesuguste regulatsioonidega püütakse ühiskonna liikmeid juhtida. Samas ühiskond ise on vaadeldav teatava dünaamilise struktuurina, toimimistasandite, valdkondade, funktsioonide, positsioonide, rollide jmt pidevas liikumises ja muutumises oleva tähendusväljana. Iga punkt on eriomaselt normne. Problemaatiline on õiguse ja õigluse vahekord. Kumb sünnib kummast? Kaks domineerivat vaadet ühiskonnale, millistest üks sõnaselgelt eitab ühiskonna kui iseseisva tähendusega nähtuse olemasolu, teine küll otsesõnu ei tee seda, kuid asetab siiski
annaabi.ee 
