Ülesanne 2. Kirjelda, mis on võetud aluseks „Vitruviuse mehe“ kujundile. Kirjelda inimese kehaasendit ja geomeetriliste kujundite seost. Leia rahatäht, millel on Vitruviuse mees kujutatud ja lisa siia. Aluseks on võetud ideaalsete inimproportsioonide parim väljuendus. Leonardo da Vinci seda joonist tegi, siis soovis ta väljendada mikrokosmose kosmograafiat – tal oli kindel veendumus, et inimese ja universumi ehitus ning toimimismehhanismid on analoogilised. Ning ilmselgelt ei väljendu mikro- ja makrokosmose analoogia mitte otseselt nendes füüsilistes suhtarvudes (näiteks pea on kaheksandik inimese pikkusest), vaid see on varjatum Inimene on samas asendis nagu siis kui Kristus risti löödi ruudu sees ja ringi sees ta läheb ringile vastavalt asendisse, nii, et mõlemad ruudu kui ka ringi perspektiivis on tal jalad ja käed vastu neid. Ülesanne 3.Millise ajajärgu eksponaadid asuvad selles muuseumis? Muuseumis on
Sissejuhatus Raadio leiutamise tähtsust inimajaloos on keeruline üle hinnata. Raadio on alusepanija mobiilsidele, televisioonile ja internetile - ilma nendeta on praktiliselt võimatu tänapäeva maailma ette kujutada. Ehkki raadiolained ümbritsevad inimesi kogu aeg ning on lahutamatu osa meie igapäevaelust, on raadio ajalugu tavainimesele üsna tundmatu. Veelgi mõistamatumaks jäävad raadiolained ja nende toimimismehhanismid. Käesolev referaat annab ülevaate raadio leiutamisest ning viib kurssi raadio arenguloo ja algusaastatega Eestis. Samuti tutvustab raadiolaine olemust, toimimismehhanismi ja selle erinevaid liike, kasutusalasid ning mõningaid raadiolainetega seotud probleeme. Raadio ajalugu Raadio juured ulatuvad 19. sajandi keskpaika. 1860. aastatel arutles soti füüsik James Clerk Maxwell raadiolainete olemasolu üle. 1886. aastaks oldi jõutud juba elektrivoolu kosmose
5 Tõlge©Maarika Pukk 2002 tööolukorras esile kutsuma vastavaid käitumisi. Need omakorda tekitavad hoiakuid ja isiksusstruktuure, mis annavad enesesuunamisele kõrge väärtuse. Kaasnev järelduste kogum näitab samavõrra, kui mitte mõjukamalt, et sarnased muudatused väärtusorjentatsioonis toimuvad töötajate abikaasade ja laste seas, kuid nendel aladel jäetakse toimimismehhanismid järeldatavateks. Kas see tähendab, et töölised ise hakkavad toimima rohkem enesesuunatud moel või et nad ergutavad niisugust käitumist teistes pereliikmetes või mõlemat? Ja missugusel neist toimub põlvkondadevaheline edastamine lastele peamiselt ema kaudu, nagu autorid vihjavad? Lõpuks ja võib-olla kõige kriitilisemalt: kas need on väärtused või käitumised, mis moodustavad sugupõlvedevahelise edastamise kõige otsustavamad kandjad?
Ta algul pildistas ikka väga palju, tema eesmärk oli jäädvustada elusaid inimesi, et konkreetne inimene ära ei kaoks, aga hiljem kadusid töödest fotod ära, sest fotograafia kui uurimisvahend oli fundamentaalselt vastuolus oma teooriaga (fotod olid detailsed, kuigi ta tahtis ühiskonnatervikut). Alfred Brown (strukturaal-funktsionalism, oli tegelikult domineeriv suund kuni 60ndateni) suund uuris ühiskonda kui abstraktset mudelit, millel olid mingid omad toimimismehhanismid ja pooldajaid huvitasidki need. Tuntud sellepoolest, et tema juurutas osaleva vaatluse põhimõtted antropoloogiasse). Ainsateks illustratsioonideks raamatuteks olid lõpuks diagrammid, kaardid, tabelid, need sobisid abstraktse mudeli edasiandmiseks, fotod puudusid. Peale tulid uued teoreetilised seisukohad, küsimuseks mida üldse on vaja antropoloogidel uurida. Üks kõige olulisemaid žanrialuspanijaid oli Robert Flaherty (1884-1951), otsis tglt maavarasid Kanada raudtee jaoks.
Ta algul pildistas ikka väga palju, tema eesmärk oli jäädvustada elusaid inimesi, et konkreetne inimene ära ei kaoks, aga hiljem kadusid töödest fotod ära, sest fotograafia kui uurimisvahend oli fundamentaalselt vastuolus tema teooriaga (fotod olid detailsed, kuigi ta tahtis ühiskonnatervikut). Alfred Brown (strukturaal-funktsionalism, oli tegelikult domineeriv suund kuni 60ndateni) suund uuris ühiskonda kui abstraktset mudelit, millel olid mingid omad toimimismehhanismid ja pooldajaid huvitasidki need. Tuntud sellepoolest, et tema juurutas osaleva vaatluse põhimõtted antropoloogiasse). Ainsateks illustratsioonideks raamatuteks olid lõpuks diagrammid, kaardid, tabelid, need sobisid abstraktse mudeli edasiandmiseks, fotod puudusid. Peale tulid uued teoreetilised seisukohad; küsimuseks, mida üldse on vaja antropoloogidel uurida. Üks kõige olulisemaid zanri alusepanijaid oli Robert Flaherty (1884-1951), otsis tegelikult maavarasid Kanada raudtee jaoks
annaabi.ee 
