Pangad Tarnijad, kreeditorid (kellele firma on võlgu) Konkurendid Töötajad Kontrolli liigid: Valdkondade järgi: v Füüsiliste vahendite kontroll v Inimressursside kontroll v Ressursi kontroll v Finantsressursside kontroll Kontrolli liigid Juhtimistasandite järgi: v Strateegiline kontroll v Taktikaline kontroll v Operatsioonide kontroll Kontrollimiskäik Kontrollimiskäigule on iseloomulik: 1. Eesmärkide kindlaks määramine 2. Toimimisaluste kindlaksmääramine 3. Olukorra selgitamine 4. Tulemuste kokkuvõtmine 5. Vigade kõrvaldamine Juht kontrollijana Juhi kohustus on võrrelda tehtut või tehtavat kavandatuga, hinnata sündmusi ja olukordi ning vajaduse korral võtta kasutusele korrastavad meetmed. Juht vastutab selle eest, et need toimingud oleksid hästi tehtud. Organisatsiooni suurusest ja tegevuslaadist olenemata tõusevad kontrollimisel esile kaks valdkonda juhi tegutsemisviis kontrollijana ja rahaasjade
ja teenusteks muutmise viisi kontrollile, siia kuulub näiteks kvalitedikontroll Kontrollimise tüübid: · Eelnev kontroll eelneb põhiprotsessile, kontrollitakse erinevaid sisendeid · Paralleelkontroll jooksev kontroll, vaadeldakse protsessi käigus · Järelkontroll järgneb põhitegevusele, ei kontrollita protsessi vaid lõpptulemust. Kontrollimise käik: · Eesmärkide kindlaksmääramine · Toimimisaluste kindlaksmääramine · Olukorra selgitamine · Tulemuste kokkuvõtmine · Hälvete kõrvaldamine Kontrollimiskord on kontrollimise põhimõtete, aluste, menetluste ja võtete kogum. Juhi kontrollimisviisid: · Vahetu kontrollimine juht tutvub olukorraga sündmuspaigal, saades nii toimunust või toimuvast selge pildi · Kaudne kontrollimine juht toetub sündmuste, olukordade või tegevuste analüüsimisel ja
ahel käiku. Kontrollimise põhjused tuleb eristada kontrollimise eesmärkidest. Kontrollimise põhjuseks võib olla: rahulolematus saavutatuga; teatud puuduste ja vigade kordumine. Ka võib olla kontrollimise eesmärgiks: viia tegevuskavadesse täpsustusi ja täiendusi; kujundada ümber kogu teenindusvõrk; teha inimeste ja varade paigutuses muudatusi jne. 2. Toimimisaluste kindlaksmääramine. Kontrollimise menetlused ja võtted. Saadava teabe ja andmete analüüsimise ja hindamise viisid. Kontrollimise korraldatus. Keskseks on kontrollimisaluste, s.o näitajate, normide, tunnuste ja tegurite kindlaksmääramine, mis olukorra hindamisel ja tulemuste mõõtmisel aitavad eristada head tööd halvast, õiget ebaõigest. Kontrollimisalused peavad aitama näidata, kas olukord on niisugune, nagu seda
annaabi.ee 
