hankimine) UUEMAID KOOLKONDI Konstruktivism- rahvusvaheline tegelikkus kui kujutletud, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus, identiteetide, huvide jne pidev ümbermõtestamine. Kriitiline teooria:moonutusi toovad süvastruktuurid, nt marksismi puhul majanduslik ebavõrdsus ja feminismi puhul sooline ebavõrdsus. Väga suur kirjusus. Strukturalism:maailmapoliitikat seletab paremini süsteemiteoreetiline kui toimijast lähtuv vaatenurk Üleilmastumise teooria:maailm hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Üleilmastumise valitsemismudelid. Väga suur kirjusus. Postmodernism: tegeleb metatasandi analüüsiga. MAAILMASÜSTEEM Kolm võtmeprotsessi: -Riiklus-Piirkondlikkus-Üleilmastumine- Riiklikkus/riiklus: riikide tegevusloogikad, enesepilt, võimalused, vahendid-suveräänsuse ulatus.
sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus, identiteetide, huvide jne pidev ümbermõtestamine n Postmodernism: võimu ja ametliku tegelikkuspildi kriitika muinasjuttudena n Kriitiline teooria: moonutusi tootvad süvastruktuurid, nt marksismi puhul majanduslik ebavõrdsus ja feminismi puhul sooline ebavõrdsus. Väga suur kirjusus n Strukturalism: maailmapoliitikat seletab paremini süsteemiteoreetiline kui toimijast lähtuv vaatenurk n Üleilmastumise teooriad: maailm hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Üleilmsed valitsemismudelid (global governance). Väga suur kirjusus Rahvusvahelise poliitika toimijad n Põhilised toimijad on riigid n Teised toimijad on: n Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st samuti esmatasandi
psühholoogiliste testidega. Võib arvata, et kõik sellised hindamised võtsid arvesse eksisteerivaid psühholoogilisi ressursse ja kalduvusi. Seal on aga ka teine, dünaamilisem kogum isikuomadusi, mis samuti mõjutavad psühholoogilise tegutsemise ja kasvu kulgu ja iseloomu. Need omadused jagavad üht tunnusjoont, mis kuulub bioökoloogilise paradigma esimesse määratlevasse omadusse; nimelt peegeldavad nad kontseptsiooni inimorganismist kui aktiivsest toimijast oma keskkonnas ja keskkonnal .See aktiivne orientatsioon ilmneb tugevates korralduslikes kalduvustes käivitada ja hoogustada vastastikuse mõjutuse protsesse organismi ning tema keskkonnas olevate isikute, objektide ja sümbolite üksikute tunnusjoonte vahel. Ma viitan sellistele selektiivsustele korralduslikele orientatsioonidele keskkonna suhtes arenguliselt õhutatavad tunnusjooned. Nagu ma olen teisal dokumenteerinud( Bronfenbrenner, 1993 a; Bronfenbrenner ja Ceci 1994) on sellised