skeemid – maiilmaga suhtlemise viisid. Teadlane uskus, et vastsündiul on väga vähe skeeme ja need puudutavad peamiselt imiku kaasasündinud reaktsioone, nagu haaramine. Pakuvad need tagevusmustrid imikule ainsa võimaluse maailmaga suhtlemiseks ja annavad tallae seeläbi esimesed vaimsed kategooriad maailma lahterdamiseks. Esimeste elukuude jooksul täiustab lapse neid skeeme ja arendab neid edasi ning üpib neid integreerima keerukamateks toimetulekuviisideks. Selline areng sõltub 2 pritsessist, millel põhineb kogu tunnetuslik areng; Assimilatsioon ja kohandamine (akkomodatsioon). Assimilatsiooni ja kohandamise kaudu täiustab ja eristb laps oma skeeme ja loob järk-järgult uued skeemid, mis parandavad tema võimet maailmaga suhelda. Kui laps saab skeemide kasutamisel üha osavamaks, õpib ta lõpuks kasutama ka mitut skeemi korraga - samaaegselt vaatama ja kätt sirutama või haarama ja imema.
tulpdiagramme. Uuringus osales kokku 64 gümnaasiumiõpilast. Tulemused näitasid, et vastanutest enamus ehk 79,7% on kogenud koolistressi. Vähem oli neid õpilasi, kes ei ole koolistressi kogenud, kuid siiski teadsid mis see on. Oluliste märksõnadena toodi välja pikad koolipäevad, ülekoormus, üleväsimus ning motivatsiooni puudus. Uuringust ilmnes, et õpilased teavad, mis on koolistress ning enamasti oskavad ka sellega toime tulla. Enimlevinud toimetulekuviisideks oli muusika kuulamine, sõpradega olemine, huviringid, üksi olemine ning looduses viibimine. Käesoleva uurimistöö hüpoteesiks oli, et koolistressi küüsis vaevlevleb rohkem kui pooled gümnaasiumiõpilastest. Autori poolt püstitatud hüpotees leidis läbi viidud küsitluse kaudu kinnitust. Tuginedes töö teoreetilisele osale, siis võib väita, et koolistressi põhjustab gümnaasiumiõpilastel enamik situatsioone koolis. Õpimotivatsiooni hoidmisel ja
19 Ülesande ja rolliga seotud tööstressi saab vähendada, kui or-l on selgelt formuleeritud eesmärgid ja strateegia ning need on töötajatele teada. See annab aluse eesmärkidele vastava struktuuri loomiseks ja ametijuhendite koostamiseks. Ametjuhendis toodud kohustuste ja ülesannete täpne kirjeldus annab töötajatele kindlust nii oma rolli osas kui otsuste vastuvõtmisel. Stressiga toimetulekuviisideks võib olla: enesetunde leevendamine, olukorra ja suhtumise muutmine. 41. Kontrolli olemus Kontrollimine on standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. Kontrollimine on juhi tegevus, mille abil selgitatakse tehtava vastavus kavandatule ning hoitakse org eesmärkide saavutamiseks tõhusalt talitlevas olukorras. Tulemuste kindlaksmääramine ja muudatuste sisseviimise põhjendamine
annaabi.ee 
