info olemas olnud, oleks ilmselt suudetud ära hoida nii ulatuslik üleujutusest tingitud kahju. Üleujutus tekitas lisaks majanduslikule ja sotsiaalsele kahjule ka ökoloogilise katastroofi. Tekkinud Khalti järve põhjas võib talviti selge järvevee tõttu näha üleujutatud metsa. Kuigi järvistu tekke järel on paranenud nii mullastiku niiskus, kui ka klimaatilised tingimused põllumajandusega tegelemiseks ei ole selle majandusharu kasvu piirkonnas märgata, pigem on see langenud toimetulekupiiril virelemiseni. Põhjuseks on inimeste psühholoogiline ebakindlus. Nad mäletavad väga selgelt aega, mil vesi pühkis minema nende kodud, põllud ja viljapuuaiad ning lõikas küla muust maailmast ära. Vastukaaluks põllumajanduse vähenemisele on piirkonnas turism ja kalandus tõusvas joones arenenud. Järv meelitab aastas ligi tuhandeid turiste, mis mõjutab külaelanike sissetulekut ning sotsiaalset suhtlemist. Turismihooajal turistidega töötades on
kombel ja temast sai kantseleikirjutaja ja kõige madalama,14 astme ametnik. Sellest alandusest inspireerituna kirjutas Gogol hiljem oma kõige kuulsama, maailmakirjandusse kuulava jutustuse "Sinel". Pilku tsaristliku Venemaa ebakohtade suhtes teravdasid aga eelkõige sotsiaalse ebaõigluse kogemused. Rikas, privileegide ja tuluallikatega varustatud kõrgkiht täitis oma taskuid, samal ajal kui miljonid inimesed elasid toimetulekupiiril. Algaja kirjanik Gogol kuulus peagi vene kirjanduse uude, "sotsiaalsesse" ringkonda, kes alustas võitlust ebaõigluse vastu. Eriti põlastusväärseks pidasid noored mässajad pärisorjust. Legendi kohaselt sai Gogol oma esimese ja ainukese romaani idee 4 kingituseks Aleksander Puskinilt. Puskinist olulisel määral mõjustatuna arenes välja Gogoli stilistiline talent, mis tegi temast järgmise vene kirjanike põlvkonna eeskuju
kiiremini arenema, Balkanimaades alles 20.saj. Tööstus hakkas avaldama laiemat mõju Suurbirtannias 1830ndatel, mitte varem. Mõiste ise on ka probleeme tekitanud, sest revolutsioon viitab järsule pöördele. Kuid 1990ndatel(?) on võetud selge positsioon, et mingit revolutsiooni ei toimunud, vaid see toimus järk järgult. Sellele eelnes vajadus, et inimesele per capita hakkas sissetulek kujunema, ostjaskonna kujunemist oleks vaja. Suur osa Euroopast oli 19.saj II poolel toimetulekupiiril, kes ei suutnud tööstuskaupu osta. Seega oli see pikk protsess, kui tööstuskaup muutus kõigile kättesaadavaks(enam vähem). Sellele pidi eelneva ka põllumajanduse areng, et inimestel tekiks ülejääk, mille eest saada raha ja osta kaupa.Kõik seotud. Neljaks kriteeriumiks, mille läbi võib revolutsioonist rääkida.Need olid pikaajalised protsessid, aga olid midagi täiesti uut võrreldes senise arenguga: 1)tehnilis- organisatoorne innovatsioon
annaabi.ee 
