liikme toimetulekupiirist. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on võrdne perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Lisaks võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest. Toimetulekutoetust taotlevatel perekondadel, kelle perekonnaliikmete
Abiraha erineb sotsiaalkindlustusest selle poolest, et see ei eelda abitaotleja isiklikku rahalist panust. Kriteeriume, mille alusel hüvitist makstakse, võib olla kahte liiki:1)saavad abi need, kes kuuluvad mingisse riskigruppi. 2)ettaotleja tõestaks oma abivajadust ehk kehva majanduslikku seisu, mis ei võimalda tal toime tulla. Niisugust laadi sotsiaaltoetus ehk toimetulekutoetus on enamasti seotud riigis kehtiva vaesuspiiri ehk toimetulekupiiriga. Abiraha makstakse vaid inimesele, kelle sissetulek jääb alla selle piiri. Sotsiaaltoetuse ja -hoolekande sihtrühmad on lastega pered ja vanurid,need, kel on toimetulekuraskused. Nüüdisaegne sotsiaalpoliitika püüab tagada täisväärtusliku elu pikemaks perioodiks, mitte leevendada vaid ajutiselt rahalist puudust Sagedamini satuvad siia gruppi pikaajalised töötud, üksikvanemapered, üksi elavad süvavanurid. Kui neil lisaks
Kriteeriume, mille alusel hüvitist makstakse, võib olla kahte liiki. Esimesel juhul saavad abi need, kes kuuluvad mingisse riskigruppi. Näiteks kõik puudega inimesed omavad õigust invaliidsuspensionile, riik maksab toetust kõikidele orbudele. Teisel juhul nõutakse, et taotleja tõestaks oma abivajadust ehk kehva majanduslikku seisu, mis ei võimalda tal toime tulla. Niisugust laadi sotsiaaltoetus ehk toimetulekutoetus on enamasti seotud riigis kehtiva vaesuspiiri ehk toimetulekupiiriga. Abiraha makstakse vaid inimesele, kelle sissetulek jääb alla selle piiri. Sotsiaaltoetuse ja -hoolekande traditsioonilised sihtrühmad on lastega pered ja vanurid. Nüüdisaegne sotsiaalpoliitika püüab tagada täisväärtusliku elu pikemaks perioodiks, mitte leevendada vaid ajutiselt rahalist puudust. Näiteks töötatakse välja vanuripoliitika ja perepoliitika, mis sisaldavad lisaks rahalistele hüvitistele ka eluasemeprogramme, päevahoiu- ja
annaabi.ee 
