Inimesel, kellele sa ülesande delegeerid, on ideaalis olemas vajalikud teadmised ning oskused, motivatsioon ja ajaressurss. Reaalses elus on mõni nendest asjadest ikka puudu. Kõige tähtsam on siiski tema soov õppida ja ennast arendada. Ole ettevaatlik, kui alluval on raskusi ei ütlemisega (nn alistuv käitumine) ta võib olla ise suures ajahädas. Tegelikult otsid sa ju kedagi, keda sa saad usaldada. Seega loo endale pilt usaldusväärsetest inimestest, nende võimetest-soovidest, toimetulekuoskustest ja eesmärkidest. Ja veel: inimesed kasvavad koos eesmärkidega, mida nad endale seavad eesmärgid peavad olema kõrged, kuid mitte saavutamatud. Ole realistlik! 3. Kuidas töötajale ülesanne anda? Töötaja ootab sinult kõigepealt selgitust, miks see ülesanne oluline on, mida tuleks selle täitmiseks teha ja milline on tähtaeg. Väga oluline on määrata kindlaks otsustamisõigus ja ulatus ning öelda, kuidas on korraldatud kontroll tema töö üle (nt aruandlus või vahekokkuvõtted)
leibkonnaliikmed ühtaegu kas vaesed või mittevaesed. Vaesteks isikuteks loetakse kõik vaeste leibkondade liikmed. Vaesus võib olla subjektiivne ja objektiivne. · Subjektiivne vaesus põhineb inimese enesehinnangul. Subjektiivselt vaesed isikud tunnevad, et neil on raskusi oma rahaliste ressurssidega toime tulle ja elada vastavalt ühiskonnas kehtivatele standarditele. Subjektiivne vaesus sõltub lisaks leibkonna käsutuses olevatest ressurssidest veel elustiilist ja toimetulekuoskustest. · Objektiivset vaesust, mida võib määratleda nii sissetulekute kui ka kulutuste taseme kaudu. Sagedamini kasutatakse vaesuse hindamiseks sissetulekuid, kuhu juurde võib arvestada ka akumuleeritud varasid, nt kinnisvara, metsa jms. Eestis ei ole seni vaesuse hindamisel akumuleeritud varasid arvesse võetud, sest nende maksumust ja likviidsust on raske hinnata. Vastavalt mõõtmise metoodikale on vaesus kas suhteline või absoluutne. · Suhteline (e
Tuleb kasuks meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma motivatsiooni ning pingetaluvust. (eelk.ee 6.01.2017) Inimesed võitlevad paljude asjadega ning see võib neile anda võimaluse tunda positiivset tunnet ka hakkamasaamisest. See, kuidas keegi stressiga toime tuleb, sõltub teatud olukordadest, inimese enda võimetest, isikuomadustest ja toimetulekuoskustest. (Arto Pietikäinen ’’Paindlik Meel’’ lk 17 2009) 4 1.2. EUSTRESS JA DISTRESS Kuigi tavaliselt annavad inimesed kõnepruugis stressile enamjaolt negatiivse tähenduse, siis alati pole see nii. Stress jaotatakse kahte liiki ehk positiivne-eustress ja negatiivne- distress. (mastery.ee 27.01.2017) Hea stress viib meid rasketes olukordades edasi ja aitab meis leida jõudu ning oskust nendes situatsioonides kohaneda
. Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 13 6. Kognitiivse arengu hälvetega lapsed. Vaimsed võimed populatsioonis, piir normaalse ja alanormise intelligentsuse vahel. Vaimse arengu hälvete määratlus, alajaotused meditsiinilises ja pedagoogilises lähenemises. Intellektipuue määratlus ja raskusastmed. Puudujäägid tunnetusprotsesside arengus; emotsionaalse ja sotsiaalse arengu probleemid. Ameerika vaimupuudeassotsiatsiooni (AAIDD) käsitlus toimetulekuoskustest kontseptuaalsed, sotsiaalsed ja praktilised oskused. Vaimupuue kui isiku võimete ja keskkonna nõudmiste interaktsioon. Õpiraskused määratlus ja alajaotused (üldised ja spetsiifilised). Õpiraskuste väljendumine eri vanuses lastel. Psüühika (eelkõige tunnetustegevuse) erisused ÕR lastel. Õpiraskuste eristamine teistest arengu probleemidest. Andekus määratlus ja erinevad käsitlused. Intellektuaalsete võimete erisused, loovus, motivatsioon.
annaabi.ee 
