informatsiooni ja kaasarääkimisvõimaluse eripedagoogilise suunamise protsessis. · Kogu eripedagoogiline õpetus- ja kasvatusprotsess peab kindlustama hälviklaste häireteta integreerumise ühiskonda." Kooli põhilised tegevussuunad: · teostatakse õpet vaimse mahajäämusega õpilastele vastavalt nende individuaalsetele võimetele põhikooli lihtsustatud ja toimetulekukooli õppekava alusel; · tegeldakse aktiivselt abiõppe õppekirjanduse ja pedagoogilise diagnostika materjalide väljatöötamisega; · juhendatakse Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna üliõpilaste pedagoogilist praktikat; · teostatakse pilootuuringuid ja -õpet individuaalsete õppekavade (IÕK-de) koostamiseks ja nende rakendamiseks; · teostatakse IT-alast nõustamist oma kooli õpilastele psüühiliste protsesside arendamiseks (rehabiliteerimiseks);
kedagi, kes usub lapsesse, kesjuhendab ja õpetab." (Grunewald 1993, 5, viidatud Tamm 2009: 44 järgi) Veel üks põhjus, miks neilpeaksid arendavad lasteaiad olema on see, et "varajanesekkumine lasteaias aitab kaasa erivajadustega lapse võimetekohaselearengule ja toetab lapseperekonda. Pere õpetatakse lapsega suhtlema javanem lülitatakse lapsega tegelevassemeeskonda." (Toova 2009: 83). Nii toimitakse Põlva Roosi lastead-põhikoolis. Porkuni toimetulekukooli õpetaja Hinna Haavistu kirjutab artiklis tähendusrikka pealkirjaga "Kõik lapsed on õpetatavad" sellest, et tegelikult lähtudes Eesti seadusandlusest on kõikidel soovijatel võimalik jätkata õpinhuid pärast põhikooli lõpetamist: EV Haridusseaduse paragrahv 2 lõik 3 on kirjas, et üks hariduse eesmärkidest on luua igaühele eeldused pidevõppeks. Pragrahv 4 lõik 3 on kirjas: "Haridussüsteemi ülesehitus ning riigi haridusstandard
nõrk. Praktiliste ülesannete lahendamisel ei suuda vaimupuudega lapsed ülesandes orienteeruda, analüüsida tingimusi, valida vahendeid, kasutada proovimismeetodit. Ilma eriõpetuseta ei kujune neil esemelist tegevust ja rollimängu, piltlikud väljendid valmistavad raskusi (nt kärbseid pähe ajama). Tunnevad kella, kuid neil on raskused ajaplaneerimisega. 4. Mõõdukas vaimupuue: Mõõduka vaimupuudega isikutele on intellektuaalses plaanis jõukohane nn toimetulekukooli õppekava. Mõõduka vaimupuudega isiku arukus vastab 5-8 aastasele lapsele. Tavaliselt ei hakka nad ladusalt rääkima, kuid saavad aru lihtsamast jutust. Kasutavad lihtsat kõnet, mõistavad argikeelt, mõistavad illustratsioone (nt fotosid), ei suuda endale mõttes tegevusi ette kujutada, peavad katsetama eksimuse hinnaga, ajataju mõneti arenenud. Ei õpi arvutama, üksikuid sõnu õpivad lugema täissõna-meetodil, võivad õppida kasutama lihtsustatud
annaabi.ee 
