ameeriklased edu saavutada. Selle põhjuseks oli eelkõige vastase partisanisõja taktika. 1963 aastal oli juba umbes pool lõuna Vietnami territooriumist kommunistide kontroolli all. Aastail 1963-64 toimus Põhja-Vietnami pommitamine. Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Lõuna-ja Põhja-Vietnami lahutava piiri lähedusse loodi n.ö. surma tsoonid, kus tugeva toimeliste mürkainete abil hävitati metsad ja põllud, et takistada kommunistidele abi saamist Põhja-Vietnamist. Washingtonis arvati, et sellist ebavõrdset sõda oleks Honoi vastu täiesti mõistuse vastane jätkata, kuid Põhja-Vietnam jätkas siisgi. Üsna varsti kaotas USA lennuvägi oma üleoleku ning NSV Liit aitas Põhja-Vietami effektiivse õhutõrje süsteemi loomisel. Aastail 1964 – 1972 kaotasid ameeriklased rohkem kui 4000 lennukit. Suured kaotused suurendasid sõjatüdimust
Ameeriklaste jaoks oli L-Vietnam tugi baasiks kagu aasias 1954-1961 tegi USA panuse Saigoonia armee relvastamisele ja sõdurite väljaõppele. L-Vietnami relvajõude juhtusid 2700 USA sõjanõunikku. 1961 aastast alates hakkasid USA sõjaväelased üha enam vahetult osalema partisanide vastases võitluse operatsioonides, sisside vastu saadeti lennukeid ja eriüksusi L-ja P-Vietnamit lahutava piiri lähedusse loodi surma tsoonid, kus tugeva toimeliste mürkainete abil hävitati metsad ja põllud, et takistada kommunistidele abi saatmist P- Vietnamist. Vaatamata USA abile sai L-Vietnami armee korduvalt lüüa ning alates 1963 aatast läks kommunistlik vabastus armee suurele pealetungile, paljud lõuna Vietnami elanikud toetasid kommuniste, kes lubasid laialdasi demokraatlikke ümberkorraldusi. 1963 aastal oli juba umbes pool lõuna Vietnami territooriumist kommunistide kontroolli all, sellistes
pandeemia);tehniloogiaga seotud ohud (nt. IT kahjustused, arvutiviirused, transpordihäired, plahvatus); majandusliku ning õiguslikud ohud ( nt. Finantskriis, kindlustushäired, haired rahvusvahelises kaubanduses. 10. Olulisemad riskitüübid Eestis on keskkonnariskid, finantsriskid, majanduslikud ja poliitilised, tervise ja ohutuse, varaliste kahjude risk ja töötajatega seotud riskid. 11. Riskipildi kujunemine sõltub avarii korral I tugeva toimeliste mürkainete keemilised ja füüsikalised omadused II avarii ulatus III ümbritseva keskkonna iseärasused IV ilmastik V aine leviku iseärasused keskkonnas aeal hulgas aine auru tihedus õhu suhtes VI avarii toimumise aeg. (kas oli inversioon, isoternia, konvektsioon?) 12. ÜRO ohtlike ainet klassifikatsioon: I lõhkeained II gaasid III põlevvedelikud IV põlevad tahked ained V oksudeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid VI mürgised
annaabi.ee 
