lehti, õisi, koort, vilju või juuri. Eestis kasvavaist ravimtaimedest kõige tuntumad on teekummel, harilik leesikas, nõmmeliivatee ja piparmünt. Tänapäevalgi on 40% tarvitavatest ravimitest taimse päritoluga. Ravim koosneb toimainest aine, mille pärast ravimit kasutatakse. Reeglina on seda väga vähe, eriti tugevatoimeliste ainete puhul. abiainest annab ravimile vajaliku vormi, muudab selle maitset ja välimust huvitavamaks ning aitab toimeainel mõju avaldada (tärklis, glükoos, värvained, vesi, etanool, siirup, salvialus). Ravimi toime sõltub o organismi geneetilisest eripärast, o organismi üldfüüsilisest seisundist (ka east), o teiste mõjurite (ravimite, toidu, alkoholi jms olemasolust), o keskkonnatingimustest, o eelhoiakutest ravimi suhtes (platseeboefekt). Küsimused Kui palju on tänapäeva ravimitest taimse päritoluga? Millest koosneb ravim?
loomkatsed näitavad piisavat ohutust ja efektiivsust, tehakse viimases etapis kliinilised uuringud inimestel, kasutades selleks terveid katsealuseid. Ükski ravim ei ole absoluutselt ohutu; iga ravimi korral võrreldakse saadavat kasu ja võimalikke ohte. ravim koosneb: toimeainest (aine, mille pärast ravimit kasutatakse) reeglina on seda väga vähe, eriti tugevatoimeliste ainete puhul. abiainest (annab ravimile vajaliku vormi, muudab selle maitset ja välimust huvitavamaks ning aitab toimeainel mõju avaldada (tärklis, glükoos, värvained, vesi, etanool, siirup, salvialus). ravimi toime sõltub: * organismi geneetilisest eripärast, * organismi üldfüüsilisest seisundist (ka east), * teiste mõjurite (ravimite, toidu, alkoholi jms olemasolust), * keskkonnatingimustest, * eelhoiakutest ravimi suhtes (platseeboefekt). ravimite transportimine: Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab
diasepaami manustamist) või ka sellest sõltumatult (näiteks süstimise valu lihasesse ravimi manustamisel). Samuti võivad need tekkida liiga kiirest süstimisest, vale manustamisviisi kasutamisest või üledoseerimisest. Mõningad kõrvaltoimed võivad olla ühes olukorras ebasoovitavad, teises aga soovitavad ja isegi ravi soodustavad. Vastunäidustused Mitte iga ravim ei sobi kõigile antud haiguspildiga patsientidele. Kui näiteks mingi ravimi toimeainel on lisaks põhitoimele ka krampe soodustav kõrvalmõju, siis ei tohi seda epileptikutele manustada. Paljusid ravimeid ei soovitata rasedatele manustada, sest need võivad lapsele halvasti mõjuda. Kokkusobimatus Kokkusobimatusest räägitakse siis, kui kaks ravimit ei tohi (väljaspool keha) kokku puutuda. Siin on klassikaliseks näiteks naatriumbikarbonaat (sooda) – kui seda manustatakse koos mingi muu ravimiga, näiteks ühise veenikanüüli kaudu, siis kaotab toimeaine oma mõju.
annaabi.ee 
