linde, putukaid ja roomajaid, aga ka Amasoonia indiaanlased, kes on elanud ürgmetsas tuhandeid aastaid. Paraku on vihmamats ka väga õrn keskkond ja kuna maha on raiutud suured metsaalad satuvad ohtu nii inimesed, loomad kui ka taimed. Indiaani hõimud. Kunagi elas vihmametsas ligi 5 miljonit põlisasukat, tänapäeval on neid järel vähem kui 200 000.Suurem osa neist on põlluharijad, mis tähendab et nad peatuvad mõnda aega ühes kohas, et loomi küttida ja toiduvilju kasvatada ning seejärel edasi liikuda. Nii talitades võimaldatakse metsamullal oma viljakus taastada. Sellest saadik, kui vihmametsa ilmusid tulnukad mujalt maailmast, ähvardavad indiaanlasi mitmed haigused, nagu gripp ja leetrid, mille vastu neil puudub immuunsus. Brasilia. Brasilia linn rajati 1950.aasta lõpul ja moodustas valituse kavast ergutada inimesi rohkem elama sisemaale.1960.aastal sai Brasiliast Rio de Janeiro asemel Brasiilia pealinn
üle piiri vedada. Ja lõpuks tutvume natuke narkootikumide vastast7401est seadustest Eestis. 1. Narkootikumide ajalugu 1.1 Kanepi ajalgu Uimasteid on inimesed kasutanud nii kaua, kui me suudame ajalukku tagasi vaadata. Ameerika teadlane Carl Sagan uuris Kesk-Aafrika pügmeesid, kes elavad ikka veel ürgsete inimeste kombel. Nad pole kunagi külvanud ega kasvatanud mingeid toiduvilju, kuid nad pidasid oluliseks üht taime. Nad külvasid seda ja harisid põllulappe. See taim oli Kanep, mida nad kasutasid usulistel tseremooniatel. Sagan oletab, et kiviajal talitasid inimesed samamoodi. Kanep võis olla esimene kultuur, mida peeti nii tähtsaks, et seda hakati sihiteadlikult kasvatama. Muistsed hiinlased olid kanepikasvatuse teemal asjatundjad. Nende säilinud kirjapanekud räägivad kuidas nad külvasid kanepiseemned tihedalt, et saada väga kõrget ja tugevat saaki
rühmitatud; alamliikidest on tuntuim melon ehk dessertmelon, temale järgneb kurkmelon. Melon ehk dessertmelon on tekkinud Ees- ja Kesk-Aasias. Aromaatseid magusaid suuri valminud vilju süüakse värskelt kui dessertköögivilja. Arvatakse, et Vana-Egiptuses, -Kreekas ja Roomas teda ei kasvatatud.Õhtumaale ilmus ta alles Rooma riigi lõpu poole. On teada, et Rooma riigi keiser Claudius sõi iga päev hommikueineks kaheksa melonit. Ees- ja Kesk-Aasias on melon olnud pikka aega üks peamisi toiduvilju ja on praegugi tähtis. Muhameedlaste paastukuu ramadaani ajal on melon paastuvatele usklikele hädavajalik värskendav toit. Seepärast on aegade jooksul hoolega edendatud meloni kasvatamist ja aretust ning ta on levinud paljudesse maadesse, kus teda kultiveeritakse parasvöötme soojemast piirkonnast kuni troopikani. Suve lõpust alates on melon Kesk-Aasia turgudel valitsevaid kaupu, Euroopas tuntakse teda vähe.
annaabi.ee 
