Minu meelest on tehnika mõlemas mõttes tohutult aja jooksul arenenud ning areneb tulevikus ilmselt veelgi kiiremini ning efektiivsemaks. Kuid et mõista, kuidas inimkond on praeguseni jõudnud, tuleks alustada minevikust, aastasadade või isegi -tuhandete tagant. Suurima arengu on minu meelest läbi teinud energia saamise tehnika. Kiviajal oli ainsaks soojusallikaks päike, kuni õpiti kasutama tuld. Tule tundmaõppimisel hakati avastama, et tänu kõrgele kuumusele on lisaks toiduvalmistamisele võimalik sulatada ka erinevaid kivimeid, et valmistada tööriistu. Üheks selliseks oli pronks, mis on vase ja inglistina sulam. Pronkskirvestega oli parem raiuda puid ning valmistada elamuid, pronksist odaotsad muutsid küttimise efektiivsemaks. Siis õpiti valmistama ka rauda, mis edendas paljusid eluvaldkondi, sealhulgas kaubavahetust. Rauaajal õpiti kasutama ka tuule- ning vee- energiat, näiteks vilja jahvatamise juures veskid võisid töötada nii tuule kui ka vee abil.
Tegevuse planeerimine on teatud töö planeerimine nii, et seda jõuaks teha kasutusel oleva ajaga, köögi võimalustega (töövahendid, -seadmed) ja et köögis oleks selle tegevuse teostamiseks piisavalt tööjõudu. Toiduvalmistamine ajastatakse selliselt, et välditaks roogade seismist. Toit peab valmima võimalikult vahetult enne väljastamist, mitte liiga vara. Korrastustööd planeeritakse selliselt, et neid jõuaks teha selle ajaga, mis ei kulu toiduvalmistamisele. Tegevuse täpsest ajastamisest on kasu eriti siis, kui töö on aegavõttev ja seda on palju. Ajastamine on vältimatu, kui menüüsse on võetud mõni uus roog ja selle valmistamine ei ole veel jõudnud rutiiniks muutuda. Teisalt võib rutiinsete tööülesannete täitmise uuesti ajastamine säästa aega, jaotada tööde kuhjumist ning muuta ajakasutust eesmärgipärasemaks. Tegevuse ajastamiseks on vaja teada?: • Töö tegemiseks kuluvat aega
kasutatavast gaasist ja elektrist. Oma planeedi säästmiseks saame me palju ära teha – eelkõige kasutada enda soojas hoidmiseks vähem energiat. Kui Rootsis soojustatakse maju kõrgtasemel, siis näiteks Britid omavad viletsamaid ehitusnorme terves maailmas. Britid lasevad pea poole soojusest seinte ja katuse kaudu välja; ainuüksi laepealse soojustamine hoiaks kokku kolmandiku küttekulust. Tühimikseinte täitmine vähendaks soojakadu lausa 60%. (Berry, 2007) Toiduvalmistamisele ning külmikute ja pesumasinate kasutamisele kokku kulub pool kodus tarbitavas elektrist. Seega säästlikumate variantide leidmist tuleks esialgu alustada just köögist. Mõistlik oleks kaaluda gaasipliidi soetamist – selle energakulu on küll veerandi võrra suurem, kui elektripliidil, aga tarbitud energia hind on neli korda odavam. Võimaluse korral oleks kõige targem variant kaaluda hoopis puudega köetava pliidi soetamist.
mg päevas. 6. Süsivesikud. Vali kiudainerikkad puu-ja köögivilju ning täisteratooteid. 7. Valgud. Kuigi valke jagatakse kõrgekvaliteetseteks loomseteks ja vähem väärtuslikeks taimseteks valkudeks, võib mitmekülgse segamenüü puhul olla see tähtsusetu, kuna valgud täiendavad vastastikku üksteist. 8. Naatrium ja kaalium. Vali vähesoolaseid toiduaineid ning lisa toiduvalmistamisele võimalikul vähe soola. 9. Vesi. Täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett, millest toiduga on soovitav saada 1-1,5 liitrit ja jookidega 1-1,5 liitrit. Eelsita vett ja mahla limonaadidele. 10. Alkohoolsed joogid. Kui tarbid alkoholi, siis ainult mõõdukalt, kuna liigne alkohol kahjustab tervist. 11. Toidu ohustus. Toit võib sisaldada mitmeid haigustekitajaid. Seepärast järgi toidu
Toiduained, mida tarbiti, olid sea- ja lambaliha, väga harva vasikaliha, kuivatatud ja soolatud ning värske kala, muna, piim, jahu, kartul ja teised aedviljad, õunad ja marjad. Igapäevatoiduks oli enamasti soolatud liha, kartul, piim ja temast tehtavad koor ja või. Võid valmistati ise 2 korda nädalas, tavaliselt kolmapäeviti ja laupäeviti. Söödi ka tihti tanguputru koos lihakõrnetega. Argipäeviti ei olnud aega ega jaksu panna suurt rõhku toiduvalmistamisele, seega eelmise päeva toitu tihti soojendati. Mõnes piirkonnas olid välja kujunenud nädalamenüüd, mille järgi süüa tehti. Hommikul söödi enamasti eelmise õhtu soojendatud toitu, lõunaks aga kartulit, kastet ja kala, mõnikord ka magustoitu, näiteks õunasuppi, mannavahtu või leivasuppi. Õhtuks midagi lahjemat, näiteks suppi, et magu õhtul puhata saaks. Palju kasutati maaperedes soolaräime. Räimest oli võimalik teha räimesousti, kus räimed praeti ära
annaabi.ee 
