teeb aga talveuinakut (nt. karu, mäger, kährikkoer). Mõned imetajad muudavad talveks oma värvi ( nt. nirk, jänes). Hiired ning rotid aga tulevad inimeste juurde. Palju imetajaid veedavad talve karjas (nt. hunt, sõralised, metssiga). Hobused, lambad ja lehmad ning veised on talvel laudas, olles seal inimese hoole all. Osa imetajatest poegib talvel ( nt. viigerhüljes, karu). Mõned nahkhiire liigid rändavad talveks lõuna poole. Talveuinak on püsisoojaste loomade puhkeseisund toiduvaese ja külma aastaaja üleelamiseks. Talveuinaku ajal on ainevahetus intensiivsem kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletatud rasvavaru varal ( nt. pruunkaru, mäger, kährik). Tarduni on sügava une taoline üldfüsioloogiline seisund, mille puhul organismi ainevahetus on aeglustunud ja kehatemperatuur alanenud (mitte alla 200 C). Tarduni on kohastumus, mis võimaldab üle elada lühiajalist ilmastiku halvenemist ja sellega kaasnevat toidupuudust, mis esineb nahkhiirtel ja
sügislehti, küllusesarvi ning loomulikult kalkuneid. Kirikutes aga kogutakse pakendatud või konserveeritud kujul toitu kodututele või abirahadest elatujatele, et nemadki pühadest osa saaks. Millest siis selline üleriiklik tänu, kust see pärineb? Vastuse saamiseks tuleb ajas tagasi rännata 1621 sügisesse, mil kõigest aasta eest Ameerikasse saabunud asunike seltskond otsustas puritaanide eestvedamisel tänada jumalat tema hoole ja helduse eest, mis aitas karmi ja toiduvaese talve kestel kuidagi hinge sees hoida ja tõi sügisel neile rikkaliku saagigi. Tähistamiseks peeti kohaseks korraldada uhke söömaaeg, kuhu palutud ka indiaanlased, kes uusasunikke kõige raskematel hetkedel aidanud olid. Ühiselt lasti hea maitsta sellel, millega taevaisa neid uuel kodumaal õnnistanud oli: jahilinnu ja looma liha, mereannid, maisijahust valmistatud küpsetised, aedviljad. Kuigi tänupüha traditsioon jätkus aastast 1621 siin-seal
Sulfaatijad bakterid kemolitotroofsed bakterid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia sulfatsioonist väävelvesiniku (H2S) või elementaarse väävli (S2) mitmeastmelisest oksüdeerumisest sulfaadini (SO24). Suremus ajaühikus hukkunus isendite arv. Sõltub liigist, isendite vanusest, populatsiooni seisundist, keskkonnategureist jms. Võib väljendada absoluutarvudes või suhtarvuna ühe isendi kohta. Vastand: ellujäämus. Suveuni loomade tardumusseisund, toiduvaese ja kuuma aastaaja üleelamise viise. Suveune ajaks organismi ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur alaneb. Suveunes loomad ei toitu, vaid saavad energiat varem talletunud rasvavarust. S. on omane paljudele stepi- ja kõrbeloomadele. Säästev e. jätkusuuteline areng looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine, mille eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt
palju ühist loomade talve- ja suveunel, ainult et anabioosile on omasem elutegevuse tugevam pidurdumine. Kui ebasoodsad olud on möödas, anabioos lõpeb ja normaalne elutegevus jätkub. 4) taliuinak püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, kähriku) puhkeseisund, et elada ületalve. Kehatemperatuur ei lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel. 5) talveuni loomade talvine unetaoline tardumusseisund, toiduvaese ja külma aastaaja üleelamise viise. Talveune ajal on organismi ainevahetus aeglane ja kehatemperatuur on enamasti langenud keskkonnatemperatuuri tasemele; loomad saavad energiat varem talletunud rasvavarust. Eesti selgroogsetest viibivad talveunes kahepaiksed, roomajad ja nahkhiired. Talveuni on sage imetajate, roomajate ja kahepaiksete hulgas, kuid haruldane lindudel. Ainus lind, kellel esineb talveuni, on uni- öösorr (Phalaenoptilus nuttallii)
annaabi.ee 
