esimesena DNA mikroproovidega testsüsteemi paljude pärilike haiguste diagnoosimiseks. 2001: Avaldatakse inimese genoomi DNA- järjestuse mustandvariant. 2000: Esimest korda järjendatakse taime (müürlook) kogu genoom. 1998: Saadakse inimese embrüonaalsete tüvirakkude kultuurliinid. Esimest korda jäljendatakse looma (Ümarussi Chaenorhabditis elegans) kogu genoom. 1997: Sotimaal sünnib esimene täiskasvanu rakust kloonitud imetaja - lammas Dolly. 1994: FDA lubab toiduturule esimese GMO - transgeense tomati. 1990: Esimene edukas geeniteraapia kaasasündinud immuunpuudlikkusega inimlapsel. Saadakse esimene putukakindel teravili - Bt-mais. Esimene transgeenne selgroogne (forell) on välikatsetes. Alustatakse inimgenoomi projekti. 1986: Alustatakse esimese biotehnoloogilise vähivastase ravimi - interferooni tootmist. Esimene transgeenne (GM-) taim (Bt-tubakas) on välikatsetes. 1985: "DNA-sõrmejäljed" on esmakordselt asitõendina kohtus (USA).
Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumused on muutumas. Laste tervise ja toitumiskäitumise uuringute andmetel on õpilaste tervis halvenenud ning linnastumisest tingitult on levinud ebatervislikud toitumisharjumused, nagu sagedane kiirtoidu valik, liigne rasvase ja soolase söömine, vähene kiudaineterikka toidu söömine jm. Linna kiire eluviisiga käib kaasas valmistoidu ostmine kauplustest, milline on tihtipeale pikema säilivusajaga, tugevasti
Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumused on muutumas. Laste tervise ja toitumiskäitumise uuringute andmetel on õpilaste tervis halvenenud ning linnastumisest tingitult on levinud ebatervislikud toitumisharjumused, nagu sagedane kiirtoidu valik, liigne rasvase ja soolase söömine, vähene kiudaineterikka toidu söömine jm. Linna kiire eluviisiga käib kaasas valmistoidu ostmine kauplustest, milline on tihtipeale pikema säilivusajaga, tugevasti
Eestlane tarbib rohkelt loomset valku, mis sisaldab endas küllastunud rasvu. Samuti avaldus, et ei sööda piisavalt palju kala, et saada kätte vajalik kogus omega-3 rasvhappeid. Selle alternatiivina on mõeldav kasutada salatite maitsestamisel rohkem õli või aineid, mis sisaldavad lisatud omega-3 ja -6 rasvhappeid. vi Hiljutine EMOR 'i uuring näitab, et inimese toitumisharjumused sõltuvad ka sissetulekust. Samuti mõjutavad toitumisharjumusi uued toidud, mis hiljuti Eesti toiduturule on tekkinud. Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zimler kinnitas, et eestlased on üks parema toitumisharjumustega rahvas kogu maailmas. Tema sõnul ei anna eestlasi näiteks ameeriklastega võrreldagi, ning nentis samas, et kurb asjaolu on see, et globaliseerumise käigus tuuakse välismaised pseudoprobleemid meie maale. Ainsa probleemina märkis Zimler seda, et eestlased tarbivad liiga palju magusat, vaatamata sellele, et see on eestimaine. Ta
annaabi.ee 
