Ka peamised toiduprobleemid on tingitud vaesusest. Seega üks peamisi abinõusid oleks arengumaade toetamine raha, arstiabi või toiduainetega. Seda enam, et arenenud riikides on probleeme ületootmisega. Lisaks on maailma kaubandussüsteem kujundatud arenenud riikide poolt nii, et vaestel arengumaadel tekib probleeme oma elanikkonna toitmisega kõrgete hindade pärast. Samuti võiksid arenenumad riigid mõelda vähem omakasule ja muuta juba ajalooliselt kujundatud toidutootmist arengumaades nii, et pearõhk ei oleks enam suunatud eksportturgudele, rahuldamaks rikaste riikide vajadusi. Vastasel korral vähendab see arengumaades veelgi aega ja raha enda elanikkonna toitmisele. Toetamine arstiabiga aitab suurendada töövõimeliste inimeste hulka ning suurendab ka riigi tootmisvõimet. Arengumaades on suureks probleemiks ka halvad loodusolud. Suurt tähelepanu tuleb pöörata haritava maa loomisele. Seda saab teha näiteks niisutades, väetisi
Ja nii edasi. Märkame, et riiete miinused on väiksemad kui toidu plussid. Samal ajal riiete miinuste absoluutväärtus kasvab pidevalt samal ajal kui toidu plusside oma kahaneb. Ehk olukord on vastupidine situatsioonile punktist A alustades. On kerge jõuda järeldusele, et kui me alustasime punktist A liikumist punkti B suunas, siis ühel hetkel plusside ja miinuste absoluutväärtused võrdsustuvad. Ehk on olemas selline punkt VTP'l kus ühe ressursiühiku ümberpaigutamine kahandab toidutootmist täpselt sama palju kuivõrd see kasvatab riidetootmist. Ja just selles punktis on ühiskond õnnelik ehk seda punkti nimetatakse sotsiaalse heaolu punktiks. Ehk teiste sõnadega, piirprintsiibist lähtudes ei huvitanud meid kokkuvõttes mitte niivõrd, mitu ressursiühikut on konkreetselt riide või toidu tootmises. Meis huvitas mitmenda ühiku ümbertõstmine viis meid sotsiaalse heaolu punkti. Piirprintsiibi rakendusi leiab peaaegu kõigis nii käesoleva kui ka teiste majandusõpikute
Esialgu säilis neis veel täielikult elatusmajandus. Segatalude edasine areng viis spetsialiseeritud suurtalude tekkele, kus toodeti vaid mõnda saadust müügiks. Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe. Lõuna-Ameerikas ja mujal endistes asumaades on suured istandused. Eriti arenenud riigid üldjuhul reguleerivad toidutootmist. Põllumajndustootjate tüübid Ekstensiivsed teraviljamajandid on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Rantšo on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid
segas siiski arusaama kultuuridest — ei osatud arvestada, et sarnased nähtused võivad erinevais kultuurides erineva tähendusega olla. • Lewis Henry Morgan (1818–1881) — võib pidada teadusliku antropoloogia ra- jajaks. Ta uuris sugulussidemete liike ning arvas võivat kinnitada indiaanlaste aasia-päritolu. Üritas anda esimese seletuse ühiskondade arenemisele erineva- tes kultuurides. Ta pidas oluliseks sotsiaalset organiseeritust ning toidutootmist. Tema teooria kohaselt arenes ühiskond jahindusest-korilusest (metsikus) organi- seeritud põllumajandusega korraks (barbaarsus) edasi arenenud põllumajandus- se (tsivilisatsioon). Tema teooriat sotsiaalse elu arenemisest läbi mitmete järkude monogaamiasse, peetakse siiski iganenuks. M rõhk tehnoloogilisel ja muul ma- teriaalsel arengul ühiskonna progressis võlusid Marxi ja Engelsit.
annaabi.ee 
