Ülerahvastus on olukord, milles inimpopulatsiooni suurus või ealine struktuur ei võimalda selle ajajärgu sotsiaal-majanduslikes ja looduslikes tingimustes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi. Ülerahvastusest saavad suuremal või vähemal määral alguse paljud ülemaailmsed probleemid, nagu ebapiisav toidutoodang, vaesus, kasvav sotsiaalne ebavõrdsus, keskkonna saaste, jäätmeprobleemid, bioloogilise mitmekesisuse kahanemine, joogivee-, energia-, eluruumide ja arstiabi puudus, töötus, slummide kasv ja kontrollimatu migratsioon. Kasvab ka kuritegevus, nakkushaiguste levik ja tööpuudus. Maailma rahvaarv on kiirelt kasvanud just viimasel sajandil, arvestades, et 20. sajandil oli rahvastiku arvuks veel 1,7 miljardit, siis praeguseks on see plahvatuslikult kasvanud 7,7 miljardini
Pulkadega zestikuleerimine ja osutamine ei kõlba samuti kuhugi, nagu ka nende kasutamine asjade liigutamiseks laual. Kui pulgad pole hetkel kasutusel, tuleb need asetada oma söögipulgaalusele (hashioki), või kui seda pole, madalaimale toidunõule. Pulgad tuleb asetada hoolikalt, mitte lohakalt, ristamata, paralleelselt enda poole jääva lauaservaga. Mida jaapanis süüakse? Erinevalt suuremast jaost arenenud riikidest, kus kogu maailma toidutoodang on aastaringi supermarketitest saadaval, hinnatakse Jaapanis ikka veel kõrgelt kohalikku ja hooajalist toitu. Koos vältimatu riisi ja misosupiga (valmistatud hapendatud sojapastast) koosneb jaapani toidukord hulgast kergetest roogadest , mis peavad üksteist täiendama. Jaapanlased kohtlevad riisi austusega ega pea end söönuks enne, kuni pole mingis vormis veidi riisi söönud. Riis täiendab erinevaid roogi, sealhulgas kala, liha, köögivilju, mitmesugused
Selle definitsiooni kohaselt ei tohiks arenenud riikides nälga olla. FAO (The United Nations Food and Agriculture Organization) konstateerib, et 2011/12 aastal kannatas 7,1 miljardist maakera inimesest kroonilist alatoitlust 870 miljonit. 852 arengu- ja 16 miljonit arenenud riikide elanikku. 1990-92 oli näljas 842 miljonit inimest. 1996.a. World Food Summit lubas 2015.a. vähendada seda numbrit poole võrra. Näeme, et faktiliselt on number kasvanud. Maailma toidutoodang võimaldab kindlustada igale inimesele 2720 kcal energiast päevas Põhjused: Vaesus (ressursside puudus) Diktaatorlikud jm ebaõiglased valitsemisvormid Katastroofid - sõjad, konfliktid, loodusõnnetused Nälg arenenud riikides: Vastav FAO aruanne ei esita andmeid nälja kohta Euroopas, s.h. Eestis. Võime otsida analoogiaid teiste riikidega. Türgi (SKP ühe inimese kohta ligilähedane Eestiga) real on nälgijate protsent <5% (Eesti elanike arvust seega vähem kui 60 tuhat). 2012.a
annaabi.ee 
