· Rannaniite on Eestis looduskaitse alla võetud umbes 54 Taimestik Halofiilide vähesus Enimlevinud on taimed mis on harjunud vähese soolsusega Mõõdukas niitmine rikastaks niidu keskkonda Esineb palju kaitse all olevaid liike Roosa Merikann Armeria elongata Põhjatarn Carex extensa Meripuju Artemisia maritima Noolleheline Malts Atriplex longipes Loomastik Elupaigaline mitmekesisus Taimede mitmekesisus = palju putukaid Toidurikas rannik, meri Maismaa ja mereloomade kohtumispaik Imetajaid on vähe Roomajaid on vähe Haruldased linnud Kiivitaja Vanellus vanellus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veetallaja Phalaropus lobatus Click to edit Master text styles Second level Third level
Korallriff ehk korallrahu on õisloomade ja vetikate tekitatud lubjaline moodustis meres. Seda toetavad alaosas surnud organismid. Nende teke on võimalik vaid selleks soodsates tingimustes, troopikameredes, kus vesi on puhas ning hapniku ja toidurikas. Eriti meeldib korallidele lainetus, sest see toobki palju hapnikku. Vee temperatuur jääb vahemikku 20-30 kraadi ning sealse merevee soolsus võib ulatuda kuni 45. Näiteks läänemere soolsus on vahemikus 2- 20 . Korallrahud kasvavad aastas keskmiselt 3 cm ning kujunevad välja miljonite aastatega, selle veealune osa on elupaigaks paljudele kirevatele kaladele. Veepealne osa kattub tihti ka mullaga ja see kattub rikkaliku taimestikuga. Korallrifid jagunevad kolmeks liigiks: OOO
Pärast koorumist püsivad vastsed mõnda aega ema laka all. Seal on nad kaitstud rohkete vaenlaste eest. Esimese astme vastne elab rebukoti toitainete varal. Pärast esimest kestamist (umbes 710 ööpäeva vanuselt) sarnanevad vähipojad väliselt oma vanematega. Pärast teist koorumist alustavad nad iseseisvat elu, otsides varju põhjasubstraadi alt ja vahelt. Pärast poegade lahkumist laka alt vahetab emasvähk tavaliselt kooriku ja hakkab rohkesti sööma. Kui veekogu on toidurikas ja muudki elutingimused soodsad, võib ta taas pulmi pidada juba samal sügisel. Halbade olude korral jäetakse üks aasta sigimises vahele[2]. 6.5 Toitumine Vähk on kõigesööja. Noortel on ülekaalus taimne toit, vanematel suureneb energiavajadus, seetõttu hakkavad nad üha enam jahtima loomset toitu. Äsja marjast koorunud vähipojad toituvad rebutagavarast, süües ära ka koorunud marjaterade kesta ja köidikute jäänused. Nädalavanuselt hakkavad nad juba sööma
haudumise edukus on madal). Niisiis on mõlema sugupoole jaoks oma järglaste arvu suurendamise ainsaks võimaluseks muneda kaks kurna ja haududa kumbki üht neist. Samas aga loob selline taktika olukorra, kus emasel on võimalus jätta oma eelmine paariline mune hauduma ja lasta uued munad viljastada hoopis uuel paarilisel. Uue kurna produtseerimine ei valmista emasele raskusi, kuna arktika lühike pesitsussesoon on samas väga toidurikas. Nii võiski polüandria sellistel liikidel alguse saada ekstreemsetes elutingimustes esinevate füsioloogiliste piirangute kaasmõjul. Meenutagem, et ka inimestel täheldatav polüandria on peamiselt levinud Himaalaja ja Tiibeti kõrgmäestikes, kus elutingimused on ekstreemsed (vt eelpool). Polüandria imetajail on üldse veelgi harvem kui lindudel (seda esineb näiteks neotroopilisel ahvil tamariinil ja aafrika metsikul koeral. Kahjuks ei ole asjad eeltoodud skeemiga siiski piisavalt selged
annaabi.ee 
