paljude häälitsuste abil - klähvimisest ulgumiseni. Häälitsusi lasevad nad kuuldavale peamiselt innaajal. Mais või juunikuus sünnitab emasloom kaljulõhes või kaevatud urus 1-18 pimedat poega, kellega tegelevad mõlemad vanaloomad. Vahel jagavad ühte ja sama urgu kaks emaslooma, kes hiljem ka ühiselt järeltulijaid kasvatavad. Väikesed polaarrebased avavad silmad kahe nädala vanuselt. Järgmisel nädalal on nad võimelised juba emaga uru vahetus ümbruses toiduretkedel kaasas käima. Pojad võõrutatakse 6-8 nädala möödudes. Hiljem õpivad nad vanaloomadelt jahipidamist, varasügisel aga iseseisvuvad täielikult. Polaarrebase iseloomulikud tunnused Keha: Üsna väike, lühikestel jalgadel. Niisugune kehaehitus - kõrvalestad on väikesed - aitab säilitada kehatemperatuuri ja hoiab ära soojuskao. Kõrvad: Hariliku rebase üsna pikkade ja teravatipuliste kõrvadega võrreldes on polaarrebase kõrvalestad lühikesed, otsast ümarad ja karvaga kaetud.
Kulu on haudumiseks kohasem ning hoiab paremini soojust. [4] Pilt 1. Poegade sünd. Autor: Kose, M. Allikas: Leito, A. 2008. Sookurel on Eestis seni hästi läinud - Eesti Loodus, nr. 10, lk 9. Toitumine ning ööbimine Toituvad sookured peamiselt taimsest toidust - oras, rohulibled jne, kuid ka loomsest- pisiloomad, putukad, limused. Toiduotsingud piirnevad pesa suhtes paari kilomeetriga. Mõni päev peale pojade sündi hakkab pere käima ühistel toiduretkedel. Ööseks naastakse enamasti tagasi pessa. Mida vanemaks pojad saavad, seda kaugemal toitumas käiakse. [ 4 ] Pesast eemal olles puhatakse enamasti ikka märgaladel. Ööbimiseks valitakse turvalised ning vesised kohad. Vett vajavad sookured joogiks ning kümbluseks. Kui pojad pole veel lennuvõimelised, alustatakse koduteed juba paar tundi enne loojangut. Kui kurge häiritakse ööbimispaigas, suunduvad nad mujale. Häirijateks võivad olla jahimehed, rebased,
kallaste ääres või põhjas, kui vesi on piisavalt sügav. Säga on laisavõitu kala, kes kõige meelsamini püsib liikumatult. Ta ei hüppa kunagi, isegi siis mitte, kui veepinna lähedal ujub. Kuigi sägad elavad reeglina erakuna, on igaühel neist oma individuaalne territoorium, mida nad valvavad ja kaitsevad. Vetes, kus pole puudust väiksematest kaladest, võib üksteise lähedal elada mitu säga. TOITUMINE Tohutud lõuad reedavad sägas röövkala. Öistel toiduretkedel püüab säga eluskalu, ta ei põlga ära ka oma liigi pisemaid isendeid. Ülalõual kasvavate pikkade poisete paari kasutab säga väikeste selgrootute otsimiseks veekogude põhjast. Säga põhitoiduks on kalad, on teada, et ta püüab vesimutte, pardipoegi, konni ja vähke. Vahel tuleb ta veepinnale ning püüab ujuvaid konni, linde või koguni pisiimetajaid. On olnud ka juhuseid, kus säga on rünnanud vees ujuvaid koeri. Ta sööb ka jõkke kukkunud lõpnud loomade korjuseid
annaabi.ee 
