Liigi arvukus on viimase 300 aasta jooksul valdavalt langenud. Põhilisteks ohtudeks sookurele on nende elupaikade hävinemine ning madalast veetasemest tingitud poegade ning kurnade röövlus. Nendeks röövliteks on enamasti varesed, metssead ning rebased. Palju kurgi hukkub elektriliinides, tuulegeneraatorites, liikluses jm. Praegune sookure populatsioon Eestis on pideva juurdekasvu faasis. Peamisteks takistatavateks teguriteks on kättesaadava toiduressursi hulk, pesitsusaegne häirimine inimese poolt ning kõrgendatud röövlus. [ 2 ] Häirimine inimese poolt mõjutab sookure pesitsemist, sulgumist ning rändeaegset peatumist Eestis. Juba ühekordse häirimise tõttu võib sookurg pesa hüljata. Seetõttu mõjutab inimene suuresti uute poegade sündi. Kuna sulgimisel on sookurg, kas osaliselt või täielikult lennuvõimetu ning selle pärast eriti tundlik häirimisele. Sulgumiseks aga valivad nad
märgaladel, põldudel jt avamaastikel ning vähesel määral ka metsas. Saagiala paikneb reeglina küllalt pesa lähedal, asudes sellest kuni 1-2 km kaugusel. Saaki jahib konnakotkas tavaliselt lennul või varitsedes metsaservapuudel ja teistel kõrgematel kohtadel (üksikud puud, heinapallid, elektripostid), mõnikord otsib ta saaki maas kõndides. Aktiivset saagiotsimist lennul või kõndides kasutab ta kesise toiduressursi puhul, kuid rikkaliku saagi korral eelistab pidada varitsusjahti. Saakloomadeks on peamiselt väikesed imetajad uruhiired, mutid, sageli püüab ta ka konni ja linde, mõnikord madusid ning suuremaid putukaid. Pesitsemine Konnakotkad on rändlinnud, kelle talvitusalad paiknevad Lähis-Idas, Lõuna-Euroopas, Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Ränne Aafrikasse ja tagasi toimub peamiselt Bosporuse väina, Lähis-Ida ja Niiluse oru kaudu. Suur-konnakotkas saabub meile alates märtsi lõpust, esimesi
7. Selgita, kuidas aitab teadlikkuse tõstmine kaasa tolmeldajate puudujäägi likvideerimisele. Teatakse kuna ja kui palju pritsida. Teatakse kuna mitte pritsida ja kas peab pritsima. Teatakse mis on võimalikud alternatiivid ja mis võib nende eiramine endaga kaasa tuua. Ollakse teadlikumad pritsi järelmõjudest. 8. Miks ei ole piisavalt palju tolmeldajaid? Nimeta olulisemaid tolmeldajaid? Tolmeldajate arvukuse languse põhjustena on välja toodud maakasutuse muutust (sh toiduressursi ja elupaikade kadu), agrokemikaale, kliimamuutust, patogeene, parasiite, kuid suurimaks mõjutajaks võib ilmselt pidada erinevate tegurite koosmõju. 9. Mille tagab risttolmlemine põllumajanduses? Tagab suurema puuvilja-, marja- ja seemnesaagi, viljade kvaliteedi (maasikas, vaarikas), sünkroniseerib seemnete valmimise (raps) ning seemnete parema idanevuse (päevalill) 10. Nimetage 5 taime mis täielikult sõltuvad loomtolmlemisest? ristik, rüps, tomat, tatar, kurk 11
annaabi.ee 
