Peatab verejooksu. Valmistatud ravimid vähendavad valu, soodustavad sapi eritumist, kasutatakse hepatiidi ja sapikivide puhul. Alkoholi abil lehtedest valmistatud vahendit kasutatakse emakaverejooksu sulgeva vahendina ja maksa ning sapiteede haiguste korral, ka vereringe reguleerimiseks ning pulsi aeglustamiseks. Hea meetaim. (http://bio.edu.ee/taimed/...) Kukerpuu marjadest saab valmistada moose, kompotte ja mahla, isegi likööri ja veini. Peale marjade on toidupooliseks kukerpuu lehed, mida kasutatakse kevadiste salatite ja suppide valmistamisel. Kukerpuu marjad ja mahl on kasulikud südame- ja vereringehaigetele.(Toom, Maie, http://www.terviseleht.ee/...) 6 Leiukoht Harilikku kukerpuud on võimalik saada RMK Tartu Puukoolist, mis asub Rõõmu tee 1, 51013 Tartu. Hariliku kukerpuu hind on 20 krooni. Info ja hinnapäringud puukool@rmk
SISUKORD 12.11.2009 SISSEJUHATUS 12.11.2009 Referaadi teemavalik jäi pidama angerja peal, kuna leian, et antud kalaliik võiks laiemale üldsusele tuntud olla et teada saada, mis toimub angerjaga enne, kui ta kulinaarialetile jõuab. Miks on angerjas kallis delikatess? Miks ei saa angerjaliha olla igapäevaseks toidupooliseks inimestel? Miks on looduslikud angerjavarud drastiliselt vähenenud ? Kes tõttab angerjavarusid päästma? Mida peab üldse tegema, et edukalt taastoota angerjavarusid? Mis kiirendab arenguprotsesse? Nendele ja muudele küsimustele püüan leida vastused oma referaadis, peamiselt käsitlen teemat Eesti seisukohalt. 1.LOODUSLIK ANGERJAS 1.1. ELUKÄIK Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas
Suurte raiemahtude ning metsamaa taasmetsastamata jätmise tõttu kasvab ka raielankidel põdrale toiduks piisavalt lehtpuuvõsa. Talvel võib ka spetsiaalselt ulukite jaoks puid langetada. Näiteks ühe põdra kohta 3-4 mändi või haaba. Need soovitatakse langetada kuuajalise intervalliga loomade liikumisteede või kvartalisihtide lähedusse, paikadesse, mis jäävad metsakultuuridest piisavalt kaugele. Need puud on peale põdra toidupooliseks ka hirvele. Loomade koondumist ja peatumist kraavidega külgnevates noorendikes ja keskealistes kuusikutes, kus võidakse kahju teha, saaks metsaomanik vähendada sellega, et tagab ulukitele metsasihtidel ja kraavidel piisava liikumisvõimaluse, rajades näiteks kraavidele väljapääse. Erinevaid võimalusi omavahel kombineerides ja targalt rakendades on võimalik metsakultuure ulukite eest piisavalt kaitsta. Oluline on ka ulukite arvukusekontroll jahimeeste poolt.
annaabi.ee 
