Tetrapakendid, mida kasutatakse toidu lühemaajalisel hoidmisel (näiteks piim), võivad mitte sisaldada alumiiniumist kihti. b) PET - Polüetüleentereftalaat. Kõrge tõmbe- ja mehaanilise tugevusega, kõva ja tugev materjal, millele on omane madal hõõrduvus ning väga hea dimensionaalne stabiilsus. Laialdaselt kasutatakse kahesuunaliselt venitatud PETi gaseeritud joogi pudelite valmistamisel. PETist valmistatakse lisaks muudele toidupakenditele ka küpsetusvorme, - kotte ja kilesid. c) PP Polüpropüleen. Iseloomustab kõrge mehaaniline- ja tõmbetugevus, kuid väike löögitugevus. Polüpropüleen on vastupidav pingepragude tekkimisele ning seda on lihtne keevitada. Külmakraadidega võib muutuda rabedaks. Head keemilised ja elektrotehnilised omadused. Värvitu ja termoplastiline. Õhukestes kiledes praktiliselt läbipaistev. Antud materjal eristub termokindluse, samuti keemiliste reagentide toime taluvusega.
rasvad, süsivesikud ja vesi) ja mikrotoitained (mineraalained ja vitamiinid). Parim on rukki täistera- ja lihtjahust leib, mis sisaldab terakesti ja idude osasid ning milles on rohkesti B-rühma vitamiine, mineraalaineid (fosfor, magneesium, raud, tsink) ja kiudaineid. Kiudained on põhiliselt terakestades. Terade koorimisel eraldatakse seemnekestad (kliid) koos nende külge jäänud idu- ja toitekoeosakestega ning ka suure osa vitamiinide ja mineraalainetega. Toidupakenditele on märgitud reeglina ka kiudainete hulk. Päevas peaks inimene saama 25 35 g kiudaineid, mis on umbes 12,6 g 1000 kcal kohta. Puu- ja köögiviljad. Soovitav on päevas süüa vähemalt 2 portsjonit puuvilju ja marju ning 3-5 portsjonit köögivilju. 1 portsjon on umbes 80-100g. Eriti tuleb rõhutada seda, et köögiviljade osa võib suurendada kuni 9 portsjonini. Piim ja piimatooted, liha, kala ja muna on väärtusliku loomse valgu allikateks.
Rukkileib on eeslase igapäevatoit. Selles on vajalikud makrotoitained (valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi) ja mikrotoitained (mineraalained ja vitamiinid). Parim on rukki täistera- ja lihtjahust leib, mis sisaldab terakesti ja idude osasid ning milles on rohkesti B-rühma vitamiine, mineraalaineid (fosfor, magneesium, raud, tsink) ja seemnekestad (kliid) koos nende külge jäänud idu- ja toiteosakestega ning ka suure osa vitamiinide ja mineraalainetega. Toidupakenditele on märgitud reeglina ka kiudainete hul. Päevas peaks inimene saaba 25- 35 g kiudaineid, mis on umbes 12,6 g 1000 kcal kohta. Puu- ja köögiviljad Soovitav on päevas süüa vähemalt 2 portsjonit puuvilju ja marju ning 3-5 portsjonid köögivilju. 1 portsjon on umbes 80-100 g. Eriti tuleb rõhutada seda, et köögiviljade osa võib suurendada kuni 9 portsjonini. Piim ja piimatooted, liha, kala ja muna on väärtusliku loomse valgu allikateks.
annaabi.ee 
