asuvas lähisekvatoriaalses kliimavöötmes troopilise kliimavöötme tingimused. Seda seetõttu, et Päike on seniidis lõunapoolkeral ja kõik põhikliimavöötmed on nihkunud endast lõuna pool asuva vahekliimavöötme aladele. 1 Põhiliselt troopilistes piirkondades asuvad metsad, kus niiskustase väga kõrge. Talvel, kui lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on troopilise kliimavöötme tingimused (soe ja kuiv), jäävad paljud sealsed loomad kuivusest ja toidunappusest hoidumiseks talveunne või rändavad soodsamatesse elupaikadesse. Taimedel on sel perioodil puhkus, puud langetavad oma lehed ja rohttaimede maapealsed osa surevad ära. Suvel, kui lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on ekvatoriaalse kliimavöötme tingimused, (soe ja sajab palju vihma), tärkab loodus jälle elule. Loomad rändavad tagasi või ärkavad talveunest, puud kasvatavad tänu veele jälle uued lehed, maa seest tärkab rohi ning eelmisel aastal taimede poolt külvatud
Mõistlik tarbimine, liigseks osutuvate toiduainete andmine heategevusele, ümbertöötlemine söödaks või väetiseks on kõik head moodused mitme probleemi leevendamiseks. Arenenud riigid on täna nii rikkad, et võivad toitu ära visata. Kui need kogused, mille me kaudselt nagunii kinni maksame, suunata paremini alatoitumisega inimestele, siis saaks ka praeguse globaalse toidukogusega olukorda parandada. Nälg on eelkõige põhjustatud ostujõu puudusest, mitte toidunappusest. Nagu mainitud ei suuda näiteks Aafrika riigid endale toitu osta arenenud riikitelt ja kui seda niisama ära anda on see jällegi kahju arenenud ( Transpordi kulud), ja vähem arenenud riigis harjuksid liiga mugava eluga. Toiduraiskamine ei ole mitte ainult eraisikute seas levinud vaid ka suur hulk poe toidukraamist satub taldriku asemel prügimäele. Näiteks 12 riigis tegutsev suur kaubandushiid ,,Tesco" , kes korraldas toiduraiskamise vastase
soe aastaaeg. Ekvatoriaalne kliimavööde on nihkunud koos madalrõhkkonnaga lähisekvatoriaalse kliimavöötme aladele, Päikesele järgi. Lõunapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on samal ajal soe ja kuiv. Sademeid on vähe, kuna sinna piirkonda on lõuna poolt liikunud troopiline kliimavööde koos kõrgrõhkkonnaga. Talvel, kui lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on troopilise kliimavöötme tingimused (soe ja kuiv), jäävad paljud sealsed loomad kuivusest ja toidunappusest hoidumiseks talveunne või rändavad soodsamatesse elupaikadesse. Taimedel on sel perioodil puhkus, puud langetavad oma lehed ja rohttaimede maapealsed osa surevad ära. Suvel, kui lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on ekvatoriaalse kliimavöötme tingimused, (soe ja sajab palju vihma), tärkab loodus jälle elule. Loomad rändavad tagasi või ärkavad talveunest, puud kasvatavad tänu veele jälle uued lehed, maa seest tärkab rohi ning eelmisel aastal taimede poolt
vahendid. Nende toitumine on ebatervislik, mis põhjustab hilisemaid terviseprobleeme, elukeskkond on sageli vilets, puuduvad normaalsed tingimused õppimiseks. Vaesest perekonnast pärit lapse võimalused osaleda koolivälistel üritustel ning osa võtta huviringidest on piiratud, selle tagajärjel satuvad lapsed tihti koolikiusamise ohvriks. Vaesusega sageli kaasnev sotsiaalse turvalisuse puudumine, tõrjutus ja eneseteostuse võimaluste piiratus, rääkimata toidunappusest ja puudulikest olmetingimustest tingitud otsestest terviseriskidest, on oluline oht lapse arengule. Sellistes tingimustes kasvamine on lapse õiguste rikkumine. Raskematel juhtudel jätab vaesus lapse eemale ühiskonnas tunnustatud sotsiaalsetest, majanduslikest ja kultuurilistest õigustest. Seega on vaesus otseselt seotud inimõiguste ja lapse õigustega.(Lasteombutsman 2011). Lastega peredel on suurem risk sattuda vaesusesse, kuigi selle probleemi
annaabi.ee 
