pisikese nokaga värvulised. Tihaslasi pesitseb Eestis tavaliselt kuus liiki (Rasva-, Must-, Sini-, Tutt-, Salu- ja Põhjatihane), kokku on aga tihaslasi kaheksa liiki. Minu töö eesmärk on leida tihaslate ja eri liikide kohta võimalikult palju infot. kasutades selleks raamatuid ja veebilehekülgi. Tihaslased Välimus Väiksed, tüsedad ja pisikese nokaga. Elupaik ja pesitsemine Tihased pesitsevad metsaservades, parkides ja aedades ning on talvel toidumaja tihedad külastajad. Suluspesitsejana teevad tihased oma pesa puuõõnsusesse, või pesakasti ja vahel isegi postkasti. Kurnas on tavaliselt kuni 12 muna. Toitumine Tihased on sega toidulised kes suvel pisikesi selgrootuid ja talvel seemneid ning muid taime osasid söövad. Erinevad liigid RASVATIHANE Rasvatihane (parus major) elab metsades. Ning on sööda majakeste tihe külastaja.
Ökolõksu kujunemist peab eeldama, kui nt liigi poolt traditsiooniliselt eelistatud elupaika introdutseeritakse uusi kiskjaid, keda seal varem kunagi pole esinenud või nt kui madalakvaliteedilisse elupaika tuuakse uusi elemente, mis jäljendavad heale elupaigale iseloomulikke signaaltunnuseid, mida liik on traditsiooniliselt kasutanud elupaiga kõrge kvaliteedi indikaatoritena. Looduskaitsemeetmed, nagu lindude toitmine talvel, võivad põhjustada olukorra, kus toitmise lõpetamisel toidumaja külastanud linnud hukkuvad, sest ei suuda leida alternatiivseid toiduallikaid mujalt. Taoliste tegevuste puhul peab enne läbi mõtlema, kas tegevus toob ikka populatsiooni säilimise seisukohast kaasa edu. Kuigi iga otsustus võib osutuda ebaõigeks, peaksid organismid üldiselt eelistama elupaiku, kus nende ellujäämus ja sigimisedukus on kõrge. Atraktiivne ja kasulik ei pruugi siiski alati kokku langeda. Ökolõksu idee pärineb
Ökolõksu kujunemist peab eeldama, kui nt liigi poolt traditsiooniliselt eelistatud eluapika introdutseeritakse uusi kiskjaid, keda seal varem kunagi pole esinenud või nt kui madalakvaliteedilisse elupaika tuuakse uusi elemente, mis jäljendavad heale elupaigale iseloomulikke signaaltunnuseid, mida liik on traditsiooniliselt kasutanud elupaiga kõrge kvaliteedi indikaatoritena. Looduskaitsemeetmed, nagu lindude toitmine talvel, võivad põhjustada olukorra, kus toitmise lõpetamisel toidumaja külastanud linnud hukkuvad, sest ei suuda leida alternatiivseid toiduallikaid mujalt. Taoliste tegevuste puhul peab enne läbi mõtlama, kas tegevus toob ikka populatsiooni säilimise seisukohast kaasa edu. Kuigi iga otsustus võib osutuda ebaõigeks, peaksid organismid üldiselt eelistama elupaiku, kus nende ellujäämus ja sigimisedukus on kõrge. Atraktiivne ja kasulik ei pruugi siiki alati kokku langeda