3. Ristik Tigu Siil 4. Kerahein Hiir Siil 5. Päevalill Varblane Ilves Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele! 2. Mis on omane kõikidele tootjatele? Kõik tootjad on taimed 3. Kellest toituvad I astme tarbijad? Taimedes 4. Milline erinevus on I ja II astme tarbijate toidumenüü vahel? I astme tarbija on taime toiduline aga II astme tarbija liha toiduline Vii mudel algseisu tagasi. Nüüd vali ülesande tüüp ,,Võrgustik". Pane jällegi organismid skeemi sobivatele kohtadele paika ning seosta nad toitumissuhete alusel nooltega. Koosta 3 toiduvõrgustikku. Neist üks vali selline, kus on esindatud nii tigu kui ka rebane (selleks vali ,,Võrgustik" ning kliki nupul ,,Start" seni, kuni nad organismide reast leiad). Töö tegemise käigus täida alljärgnev tabel.
3. kerahein jänes ilves 4. ristik varblane rebane 5. päevalill tigu rähn Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele! 2. Mis on omane kõikidele tootjatele? Kõik tootjad on taimed 3. Kellest toituvad I astme tarbijad? Taimedest 4. Milline erinevus on I ja II astme tarbijate toidumenüü vahel?. I astme tarbija on taime toiduline kuid II astme tarbija on loomtoiduline. Vii mudel algseisu tagasi. Nüüd vali ülesande tüüp „Võrgustik“. Pane jällegi organismid skeemi sobivatele kohtadele paika ning seosta nad toitumissuhete alusel nooltega. Koosta 3 toiduvõrgustikku. Neist üks vali selline, kus on esindatud nii tigu kui ka rebane (selleks vali „Võrgustik“ ning kliki nupul „Start“ seni, kuni nad organismide reast leiad). Töö tegemise käigus täida alljärgnev tabel.
Ökoloogia, keskkonna globaalprobleemide ja looduskaitse kontrolltöö I: Vali õige vastus! 1. Punasest raamatust on ... versiooni: a) 2 b) 4 c) 8 d) 12 2. Narva jõkke elama asunud võõrliik on: a) kobras b) tuulehaug c) unimudil d) sinikael-part 3. Jäänukliik pole: a) hahk b) halljänes c) jugapuu d) viigerhüljes 4. Reservaat asub kaitseala: a) servades b) ümber c) keskel d) nurkades 5. Taimtoiduline loom on: a) ilves b) haug c) raudkull d) vesirott 6. Herbivoor on ... toiduline loomaliik: a) sega b) taim c) loom d) kõdu 7. Lehetäi ja sipelga vahel on: a) parasitism b) kisklus c) kommensalism d) sümbioos 8. Stenofaag on: a) punarebane b) naerukajakas c) suurpanda d) särg 9. Haruldaste liikide I kategooriasse kuulub: a) mägi-kadakakaer b) karukell c) kobras d) huulhein 10. Mikroökosüsteem on: a) Peipsi järv b) Atlandi ookean c) Läänemeri d) aias vesisilm 11. Abiootiline tegur pole: a) haigustekitaja b) muld c) vesi d) õhk 12
Selg tumedab mustjas pruun ja kõht valge, küljed hõbedased Keskmise suurusega kala Eestis elab kahte sorti, ühed Peipsis ja teised siirdekalad, elavad meres ja koevad jõgedes Sobib paremini suitsutamises, sest on luine kala Räim ja kilu Räim umbes 15 cm pikkune ja saab püüda rannikuvetest Kilu on väiksem ja kogunevad parvedesse. Kilu on kõhu alt kare. Lest ja kammeljas Kammeljas: lame kala, tumepruun, alumine pool kahvatu valge, rööv toiduline Suhteliselt pikaaealine kala, kuni poolteist kilo Kasutatakse suitsutamiseks, praadimiseks Lest: väiksem kui kammeljas, ülemine pool kollakashall ja tähniline, alumine osa hele. Lesta võib praadida ja suitsutada, tihti ka kuivatatakse. Ansoovis Väike kala soojades vetes Konserve, pastasid ja essentse Heeringas Leidub palju vaikses ookeanis Enim püütud kala Hiidlest ehk paltus Lõhe
hauduvad. Sinignuu 6 Ta on suur, ebaharmoonilise väljanägemisega antiloob suur pea sarnaneb lehma peaga, väle sale keha aga meenutab antiloopi. Tal on pikk saba ja nii emas kui ka isasloomadel on peas kõverdunud sarved. Sinignuu elab suurte karjadena Ida-Aafrika savannides. Ta on taime toiduline loom, kes sööb ainult savanni rohtu, viibides karjamaal sageli sebrade ja gasellide seltsis. Ta käib iga päev joomas, ent kui see pole võimaliku, on ta suuteline isegi 5 päeva janu taluma. Pühvel Ta on väga tugev jõuline loom, kes võib kaaluda kuni 900 kg. Häirituna või haavatuna ei kõhkle ta ründamast kedagi, kes tema lähedale satub. Teda peetakse õigustatult Aafrika üheks ohtlikemaks loomaks. Pühvlid elavad 50 kuni
Seal eksisteerivad kõik motiivid, soovid, vajadused, tungid. Isiksuse struktuur: id, ego, superego. Isiksus koosneb kolmest osast: Miski ehk id – kõik mis on seotud vajaduste, instinktide ja kaasasündinud kalduvustega. Üles ehitatud naudingu printsiibile. Inimese olemus sünnihetkest on saada rahuldus. ID on pime, tahab, aga ei tea mida tahab. Rahuldada saab: a) Reflekse – reflex action. Kaasasündinud reaktsioon. Seksuaalne, toiduline, magamine, joogiline. b) Primaarne protsess – primary process. Tungi rahuldava objekti kujutlemine (hallutsinatsioon, unenägu). Mina ehk Ego. alateadvus, eelteadvus, teadvus. Ratsionaalne. Rahulduse edasilükkamine delay of gratification. Sekundaarne protsess secundary process. Tungi rahuldava objekti saamine, tegutsemisplaan, plaani kontroll reaalsuses. Lähtub reaalsusest, kus inimene hetkel elab. Superego ütleb kuidas peaks olema,
annaabi.ee 
