Kuidas valmib suhkur? ● Suhkruroo põllult käib üle traktor, mis eraldab suhkruroo taimelt koore ja tükeldab sisu väiksemateks osadeks. ● Tükeldatud ja koorest puhastatud suhkruroog viiakse tehasesse ● Tehases läbivad nad kaks puhastusprotsessi ● Suhrurooga leotatakse vees ja purustatakse veel väiksemateks tükkideks ● Suhruroost pressitakse magus mahl välja ning viiakse suhruroo tükkidega veskitesse ● Suhruroo mass läbib viite veskit kuhu veski alla ja veski peale kerkib mahl ● Magus mahl kogutakse veskitelt ära ● Nüüd, kui mahl on taimest eraldatud, hakatakse mahla töötlema suhruks ● Mahl filtreeritakse, et suhrusse ei satuks mustus ● Mõõdetakse mahlas suhkru sisaldus ● Mahlal lastakse kukkuda 10 meetri kõrgusest torust, mille sees on vääveldioksiidi aur (see valgendab suhrumahla) ● Mõõdetakse mahla pH tase ● Mahl segatakse kokku lubjalahusega (lubjalahus saadakse lubjakivist) ja jäetaks umbes k...
Niimoodi jagatuna saab ökoeluga hakkama küll. Paljud, kes ökopoodide hindadega esimest korda kokku puutuvad, saavad alguses kurjaks. Mina arvan, et 60 krooni banaanikilo ja 40 krooni sokolaaditahvli eest ongi õiglane hind. Kui mõelda, kui kaugelt need tulevad, siis on tegelikult absurdne, et sissetoodud kaubad toidupoodides nii odavad on. Eestimaise toidu eelistamine vähendab toidu teekonna pikkust kasvukohast toidulauani. See on asi, mida teadlik inimene jälgib. Samas on ka ebameeldivaid üllatusi, näiteks ostsin viimati ökopoest päevalilleseemneid ja avastasin, et need on Hiinas kasvatatud. Kas tõesti ei ole võimalik neid lähemalt saada? Kasvav konkurents mahetootjate seas sunnib neidki niinimetatud suurele kaubandusele omast praktikat kasutusele võtma ja see on kurb. Üks mu hea tuttav juhtis tähelepanu suurte firmade moodsale silmakirjalikule poliitikale: üks ja seesama firma müüb
peale lootma ka ei saa jääda. Kriisiolukorras (riigid, kust imporditakse) peaks olema ikkagi riik suuteline toitma oma rahvast enda põllumajanduse pealt. Selles ulatuses peaks me kogu aeg ise tootma. Teravili ei ole eestlaste jaoks ainult leivavili, vaid ka loomasööt, mille osatähtsus loomakasvatussaaduste tootmiskuludes on enam kui pool. Teravilja hinnatõus põhjustab loomakasvatuse tootmiskulude kasvu ja seega hinnatõusu kogu toiduketis põllult toidulauani. On aastaid, mil me kasutame oma teravilja jõusöödana, kuid on ka 10 aastaid, mil peame seda importima. Õigem ja tasakaalukam olekski just kombineeritud põllumajanduspoliitika. Euroopa Liiduga ühinemine oli igal juhul õige otsus arvestades seda kui väike riik me oleme. EL annab meile turvalisema tunde sissetungijate eest (eriti ida poolt) ja soodustab kaupade liikuvust liikmesriikide vahel. Oleme ka
annaabi.ee 
