Karusammal Palusammal harilik laanik Harilik lehviksammal EESTI KAKUD 1)Karvasjalg-kakk; 2)Sooräts; 3)Kõrvukräts; 4)Händkakk; 5)Värbkakk; 6)kassikakk; 7)Kodukakk Karvasjalg-kakk Sooräts Kõrvukräts Händkakk Värbkakk Kassikakk Kodukakk Kassikakkude arvukus väheneb, on looduskaitse all, teda kutsutakse öökulliks, arvukus 2003.aastast alates on vähenenud kaks korda, sest toidulauad on väiksemad, on kolinud rannikualadele-toituvad veelindudest, teevad pesa maapinnale, arvatakse, et Eestis on 120 kakku. ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Molekulaarne- biomolekulid(sahhariidid) 2)Organell- ribosoomid, kloroplastid 3)Rakk- neuron 4)Kude- lihaskude 5)Organ e elund- Süda 6)Organsüsteem e elundkond- hingamiselundkond 7)Organism- koer 8)Populatsioon- kased kaasikus 9)Liik- harilik jugapuu 10)Ökosüsteem- Variku mets 11)Biosfäär- kogu maailma elustik ELUSLOODUSE SÜSTEEM
Näiteks see, et Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaadel ja seetõttu oli paljudes linnades nagu (näiteks ka Rakveres) Karja tänav , Lehma tee , mida mööda aeti loomi karjamaale ja tagasi. Linnal pidi ka olema peale karjamaade ka heinamaad ning täiendavaid võimalusi kaerte ja heinte ostmiseks. Või näiteks see, et sigu peeti enamasti linnas sees, umbes, et tuled majast välja ja trepi kõrval on sul sead ja nende toidulauad. Mis oleks tänapäeval täiesti lubamatu & ilmselgelt kutsutaks kohe politseid & inimesed vaataksid ilmselgelt ka imelikult. Saime ka teada, mis on TSUNFTISUNDUS ja, kes on TSUNFT. Nimelt siis Tsunftisundus kehtis siis igas linnas ja mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda. Ja Tsunft siis oli inimene, kelle põhiülesandeks oli kontroll
leidub maismaal sugulasi karude, saarmaste, veiste, elevantide ning jõehobude seas. Läbi aegade on sellest mitmekesisest eellaskonnast kujunenud liigid kohastunud uut elukeskkonda paremini tundma. Toitumisretked on esialgsetest elupaikadest jõgedes või kaldaäärses vees viinud avaookeani avarustele ja sügavustesse. Vees liikuda on mõneti märksa lihtsam kui kulgeda kõva pinda mööda ja sestap avastasid mereimetajad paremad toidulauad kerge vaevaga. Aegade vältel kadus vaalaliste eellastel igasugune vajadus kuiva maa järele, hüljeste esivanemad pöördusid kõvale pinnale vaid aeg-ajalt, et sigida ja puhata. Peaaegu kaaluta olek vees võimaldas loomade kehamõõtmetel suureneda ja kujunes välja nahaalune rasvakiht, mis annab kehale voolujoonelise kuju ning hoiab hästi sooja. Suuremad ja rasvasemad loomad pelgavad vähem külma ja peagi avastati arktilised mered, kus toidulaud on
ning h�vitada inimsoo maa pealt. Vaid Noa, ainus �iglane mees, ja tema perekond p��sesid hukust. Jumal k�skis Noal ehitada suure laeva, kuhu mahuksid lisaks ta perele ka k�ik loomad ja linnud, kes maa peal elavad � �ks paar igast liigist. ******* Jan den Uyl on tuntud kui oluline ja k�rgelt hinnatud meister, kelle looming on suurep�rane n�ide varajasest flaami nat��rmordist. Kuigi kunstnik maalis ka maastikke ja stseene loomadega, olid tema teostes peamiseks siiski toidulauad (banketjes). Neid peenetundelisi, pea monokroomseid t�id hindasid k�rgelt ka Uyli kaasaegsed, sealhulgas kunstnik Pieter Paul Rubens. Uyl kuulus suurep�raste nat��rmordimaalijate Willem Cz. Heda (s�ndinud u 1596) ja Pieter Claeszi (s�ndinud u 1597) plejaadi, lisades selle perioodi loomingusse oma v��rika panuse. T�nap�eval leidub Jan den Uyli maale mitmetes muuseumites �le maailma, sealhulgas
annaabi.ee 
