septembril 1996, 2 õpperühmaga kus oli 1 hotellimajanduse õpperühm õppeajaga 2 aastat hotelliteenindaja eriala omandamiseks ja 1 turismiala õpperühm samuti 2 aastase õppeajaga, reisikonsultandi eriala omandamiseks. EHTE pakub rakenduskõrgharidust, kutseharidust ja täienduskoolitust turismi valdkonnas, täpsemalt reisikorralduse, majutuse ja toitlustuse alal. Lisaks pakub EHTE toitlustusteenuseid kohvikus ja catering teenuseid kaubamärgi all EHTE-Catering ning viib läbi Eesti toidukultuuriga seotud arendus- ja koolitusprojekte kaubamärgi all Eesti Kulinaariainstituut. EHTE-s on võimalik õppida rakenduskõrghariduse baasil ning ka kutseõppe keskhariduse baasil. Rakenduskõrghariduse erialadeks on Hotellimajandus, Reisikorraldus,Toitlustusteenuste korraldus,eksternõpe ning kutseõppe erialadeks on reisikorraldus, toitlustusteenindus ja hotellindus. Kõiki erialasid on võimalik õppida päevases õppevormis nominaalse õppeajaga 3 aastat
põhjustele, halbadele mõjudele ja tägajärgedele, sest leidis, et need on selle teema juures kõige tähtsamad. 1. LAIEMALT ALKOHOLI TARBIMISEST EESTIS Eesti inimeste alkoholi tarbimist iseloomustab suurte alkoholikoguste joomine eesmärgiga purju jääda, mille tulemusena võivad kaasneda tugevad vägivaldsed õnnetused või tülid, sealhulgas ka iseendale tekitatud kahjud. Võrdluseks: enamus Euroopa riikide joogikultuurides on alkoholi tarbimine enamasti seotud toidukultuuriga ning korraga tarbitakse väiksemaid alkoholikoguseid. Sellest tulenevalt on ka alkoholitarbimise seosed vägivallaga nõrgad ja alkoholist tingitud kahjud väiksemad. Mõned faktid alkoholi tarvitamise kohta: - Pea iga teine Eestis elav 1644aastane mees joob end kord kuus purju. - Iga viies mees samas vanusegrupis joob end purju igal nädalal. - Iga kuues naine joob end purju kord kuus. - Enese purju joomine algab Eestis juba väga noores eas.
Viimastel aastatel on eestlaste hulgas küll alkoholi tarbimine langenud, kuid siiski on see veel enesehävituslik. Vägijooki manustatakse lausa tervist ohustavates kogustes. Lisaks sellele, et täiskasvanud tarbivad suurtes kogustes alkoholi, on tarbima hakanud ka noored. Nii lähenebki meie riik kiiresti maailmas kriitiliseks peetavale alkoholi tarbimistasandile. EESTLASTE JOOMISKULTUUR Mõnedes riikides on alkoholi tarbimine niiöelda joogikultuur. Enamasti on see seotud toidukultuuriga ehk siis söögi kõrvale tarbitakse väikestes kogustes alkohoolseid jooke. Eestlaste alkoholi tarbimist iseloomustab aga eelkõige eesmärk jääda purju. Siinkohal tulekski lahus hoida sõnad "joomine" ja "kultuursus". Seda teab igaüks, et mida rohkem juua, seda vähem inimeses kultuursust järele jääb, mida vähem juua, seda enam ta oma kultuursust säilitab. Sellise eestlasliku, ennastvabandava alkoholitarbimisega kaasnevadki enamasti
Alkohol on uimasti, mida leidub eri vormides, sealhulgas õlu, siider, vein, alkoholi sisaldavad karastusjoogid ning kanged alkohoolsed joogid nagu viski, džinn ja viin.Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. (8) 1.2. Eesti alkoholikultuur Eesti alkoholikultuuri iseloomustab meeletute koguste kiire tarbimine. Kui mujal maailamas on alkoholikultuur seotud toidukultuuriga, kus tarbitakse väikeseid koguseid koos rohke toiduga siis Eestlased tarbivad suuri koguseid alkoholi korraga ja tihtipeale tühja kõhu peale, mis toob endaga kaasa raskeid ja pöördumatuid tervise kahjustusi. Eestile omaselt thekase joomisega algust juba väga varases nooruses, mis mitmekordistab nende sõltuvuse riske tulevikus. Igal aastal sureb alkholi tõttu umbes 1500 inimest, üle 10% Eesti meestest on alkoholisõltlased.
annaabi.ee 
