Käsitöö- tikkimine Eliis Mets 9a Kuressaare Gümnaasium Sissejuhatus • Sel õppeaastal pidime valima endale käsitöös ühe suure töö, millega pidime aasta jooksul vaeva nägema. • Valikuid ja võimalusi oli väga palju, kuid lõpuks otsustasin emale teha toidukoti, millele peale tikkisin pildi. • Enne tikkima asumist käisime emaga raamatukogus ning tegime mitmeid paljundusi raskemate detailide tikkimisest ning siis algas tikkimine. Algus • Esimese asjana kandsin pildi kangale ning traageldasin piirjooned ette. • Piirjoonte traageldamine oligi minu jaoks üks tüütumaid töid kogu asja juures, seega võttis see päris korralikult aega. Pool tööd • Tegin endale ka plaani,
seal rajada eduka tööstusfirma , teine poeg läks aga jõe poole ja lubas ehitada maailma kõige pikima silla. Kolmas aga astus metsa poole , kuid ei lubanud midagi korda saata. Niisiis jättis ta ema ja vendadega hüvasti ja lubas poole aasta pärast koju tagasi tulla. Nüüd hakkaski ta samm-sammu haaval metsale lähemale kuni oligi keset metsa. Ta otsustas siia pooleks aastaks endale varjualuse ehitada. Selleks tiris ta oma hiiglase jõuga kolm suurt puud kokku ja asetas oma toidukoti sinna kõrvale. Nüüd leidis ta ka paar põõsast ja arvas need olevat head lõkke tegemiseks. Ta otsis tikud ning pani põõsa ja paar halgu lõkkeks põlema , ise aga heitis lõkke kõrvale puhkama ja vajus ootamatult unne. Sel ajal kui tema magas , paisus tuli suuremaks ja ta hingas endale suitsu kopsudesse. Väljahingamisel tulid aga suured ja suitsused kogud. Kui hiiglane paari tunni pärast ärkas , siis sai ta aru mida ta oli teinud
KOKKU: 1140 eurot Ootamatu sündmus: Isa haigestumine ja pikaajaline haiguslehel olek on muutnud pere toimetuleku keeruliseks. Koostasid: Maarja Välimaa ja Merilin Meier Kuidas nüüd targalt majandada? Isa palk haiguslehel (70%), oleks 490, mis teeb tuludeks 1460, millega ka veel perekond saab hakkama, sest tulud on suuremad kui kulud, nüüd aga kindalsti oleks tarvilik üle vaadata, kas oleks võimalik riiete ja toidukoti arvelt natuke lõigata, sest ka antud olukorras ei tea kuangi ette mis juhtub, kas isa jääb pikemalt veel haigeks või hoopis mõni lastest, kes võib vajada arstiabi või rohte. Samuti ei tea kunagi ette, kui mõni kodumasin otsustab töötamise lõpetaada.
tujuga kodunt, vihastame kohmakate pensionäride peale ja ületame asulas kiirust? Nendeks põhjusteks on raha ja aeg, mis ümbritsevad meid igal pool. Vanaisa naljatas alati, et raha paneb isegi logardid ja vargad tööle, mis siis veel tööinimestest, tuleb ainult valida, kas rabad palehigis või petad kaaslasi. Loomulikult saan aru, et siin maailmas maksab kõik, kuid miks ei võiks poemüüja mulle kordki ilusa naeratuse eest toidukoti tasuta kaasa anda, selle asemel, et puuduvaid sente nõuda nagu ahne harakas ehetekastil? Nüüd jääb ainult loota, et ehk pesitseb mõni kroonike teksade tagataskus, mida kaunistavad pankroti tiitel ja suured moeaugud. Huvitav, kas sadu aastaid tagasi armastasid ja mõistsid inimesed teineteist rohkem? Miks ei lõiganud Rapuntsel oma muinasjutus ise patsi maha, kuigi nägi ,et prints mööda seda tema poole ronib
kaugreisijad peatusid sagedamini kõrtsides,kui postijaamades,samuti reisijad,kes kasutasid mitte posti teenust vaid veokoolimeeste teeneid,peatusid samuti kõrtsides nii,et 18-ndal saj-il reisinud teelised kasutasid enamasti kõrtside teenuseid kui teedel asuvaid postijaamu.1976 William Thompsoni kirjeldus Eesti postijaamadest 12 miili kaugusel on üksteisest,ette näidatakse tuba,kus saad ööbida ja selle eest ei maksta midagi.Iga reisija peab siin oma toidukoti kaasa võtma ,seal ei ole palju teenindust ja kostitust. Alexander I kirjeldus: hakati rohkem tähelepanu pöörama postijaamade võrgustiku välja ehitamiseks.19-nda saj-i alguses võeti postijaamade ehitamisel kasutusele tüüpprojektid,sarnane välja nägemine ja sisustus.Suurt tähelepanu hakati pöörama reisija mugavusele.Et oleks olemas korralik öömaja,söök ja jook.Postiliiklus tihenes ja paranes,vähem kõrtside kasutamist kaugreisijate poolt. Reisikirjelduste autorid:
Peko kuju kuulus kindlale perede ringile, mille piirides ta iga aasta peremeest vahetas. Kombestiku kekspunktis olid pidustused, kus Pekot ühiselt paluti ja teeniti. Peko- praasnikuid oli aastas kaks: kevadel ja sügisel ning nende kombed erinesid. Sügisene pidu toimus peale viljalõikust ja sellest võtsid osa ainult mehed. Pidu peeti öösel. Praasiniku öösel koguneti selle aasta peremehe poole ning iga osaline võttis kodust kaasa toidukoti. Peoruumi aknad suleti. Kahe teise mehe osavõtul tõi peremees Peko aidast viljasalvest tuppa, mehed istusid ringi ümber Peko (selgadega tema poole) ja sõid oma moonakotid tühjaks. Pärast sööki tõusti püsti, võeti kätest kinni ja seistis sõõris ümber Peko ning paluti järgmiseks aastaks viljale ja karjale kaitset. Seejärel joosti välja ja hakati üksteist haarates ja kriimustades üle aia hüppama. Kellel
annaabi.ee 
