toidu valmistamiseks meeletutes kogustes vett. Veevarude väärtustamine on oluline, sest aastas liigub mageveejärvedesse, -jõgedesse ja veesoontesse tagasi ainult väga väike osa sealt võetud veest. Tootmine Arengumaadele toodetakse rikastes tööstusriikides toiduaineid piisavalt või pigem üleliia. Kuid arenenud riikide tootmisviisid on väga energiamahukad, mis kurnavad põllumaid ja saastavad loodust. Siit võime näha, et küsimus ei ole mitte väheses toidukoguses, vaid selle ebaühtlases jaotumises. Arenenud riikides toodetu on tänu oma energiamahukusele ja tööjõu kallidusele liiga kallis ning arenguriikide rahakott ei võimalda seda sisse osta. Toiduprobleemi lahendus Teadus on niipalju arenenud, et erosiooni suudetakse erinevate meetoditega aeglustada. Näiteks: 1. mittekünnimeetod 2. sobivate maaharimisviiside järgimine 3. järsematel nõlvadel terrasspõllundus 4. segaviljelusmeetmed (näiteks ribapõllundus). 5. orgaanilised väetised.
langus siis, kui meestekeskne meditsiin võttis sünnituste ja laste toitmise korraldamise naistelt üle. 18. sajandil oli Londonis arst nimega William Cadogan, kes oli rinnaga toitmise populariseerija, ent paraku algatas ta ka selle piiramise trendi. Doktor Cadogan uuris, miks surevad paljud lapsed kõhulahtisusse ja kopsupõletikku. Ta nägi, et neid lapsi toideti priskelt lehmapiima, kördi, jahusegu ja ka rinnapiimaga, ning järeldas, et põhjus peitub liiga suures toidukoguses. Baktereid toona veel ei tuntud. Cadogan hakkas soovitama vaid nelja kindla vahega toidukorda päevas, öised toitmised keelas ta üldse ära. Tegu polnud just dzentelmeniga, sest naisi pidas ta "rumalateks ja harimatuteks", kes ise neist asjust midagi ei tea. Kõigil kasud sees Rinnaga toitmise nädalal avaldas üks kolleeg Facebookis arvamust, et emapiim on aktuaalne pigem arenguriigis, kus puuduvad kunstpiima kokkusegamiseks vajalikud hügieenitingimused. Meenub ka
kuivade alade arvelt. Kunstliku niisutuse ja paremate sortide abil saab saagikust veidi parandada, kuid siingi tuleb vastu bioloogiline lagi. Aasta jooksul langeb sooldumise tõttu kasutusest välja sama palju niisutavat maad kui jõutakse ette valmistada uut. Maailmas toodetakse aasta-aastalt üha rohkem toitu, kuid näljaoht varitseb 43 arengumaal. Teisest küljest aga-tööstusmaades toodetakse toitu üleliia. Seetõttu ei ole küsimus mitte ebapiisavas toidukoguses, vaid selle ebaühtlases jaotumises. Läänemaine põllumajandustootmine on rahamahukas ja raiskab loodusvarasid. Teistsugustes ökoloogilistes tingimustes- troopikas-seab keskkond põllumajandusele rangemad piirid, sest muld on tihti vaene ja selle vaesumise oht suur. Peaaegu 95% maarahvastikust ja üle poole maakera haritavast maast asub arenguriikides. Seal on rahvastiku surve haritavale maale suurem kui mujal maailmas.
annaabi.ee 
