Leht1 Toiduaine E-ained Nimi Kasutusotstarve Grand Multivitamii- E414 Kummiaraabik Stabilisaator ni jook E445 Kampoli glütseroolestrid Emulgaator Rakvere Viru sink E1422 Ditärklisadipaat Pole teada E407 Karrageen Stabilisaator E301 Naatriumaskorbaat Antioksüdant E451 Trifosfaat Happesuse regulaator E621 Naatriumvesinikglutamaat Lõhna- ja maitse- tugevdaja E250 Naatriumnitrit Säilitusaine Sokolaadisüdamed E420 Sorbitool Niiskusesäilitaja E160a Karoteen ...
GMO Geneetiliselt muundatud organism (lühendatult GMO) organismi pärilikkuse tegureid on muudetud tahtlikult, viisil, mida loodusliku arengu teel ei ole võimalik saavutada. GMO võib esineda toidukaupades, kus: 1. vähemalt üks toidu koostisosa on geneetiliselt muundatud organism; näiteks puding, mis sisaldab geneetiliselt muundatud maisitärklist; 2. toit on tervenisti geneetiliselt muundatud organism; värske porgand, tomat, mais, soja, raps, teravili; 3. see on saadud geneetiliselt muundatud organismist, kuid tööltemise tagajärjel ei sisalda terveid muundatud geene; näiteks muundatud rapsist valmistatud toiduõli.
Sulamistemperatuur: -123°C (Celanese, 2012) Keemistemperatuur: 20°C (Celanese, 2012) Lahustuvus: seguneb vees, etanoolis ja benseenis (Celanese, 2012) pH: ei ole määratud (Celanese, 2012) log Pow: 0,63 (inchem, 1994) Koc: 1 (CERI, 2007) Henry seaduse constant H: 7,89 x 10-5 m3atm/mol (epa, 1994) 2 Kineetika ja metabolim Atseetaldehüüd on alkoholi käärimise produkt. Etanaali leidub toidukaupades, jookides, sigarettides ja sõidukite heitgaasides. Etanaal ei ladestu, kuid imendub kiiresti suu- ja hingamisteedesse. Põhjustab iiveldust, peavalu ja tugevat silmade ärritust. Võib põhjustada ka hingamisteede ärritust ja vähktõbe. (inchem, 1994) Käitumine looduses Etanaal ei hüdrolüüsu vees vaid oksüdeerub ning tekib äädikhape. Atseetaldehüüd biolaguneb täielikult nii aeroobses kui ka anaerooses keskkonnas. (CERI, 2007)
Meie emakesest loodusest sõltub ka paljuski meie tervis ja elujõud. Ka meie igapäevane toit ja hingatav õhk tuleb loodusest. Kuid mida päev edasi, seda rohkem satub meie hingatavasse õhku oksiide, mis meile otsest negatiivset mõju avaldavad. Üha enam kasutatakse meie toidu kasvatamisel erinevaid väetisi ja mürkaineid, mis küll annab perfektse saagi, kuid toidu muudab see järjest ebakõlblikumaks. Kuna nii mõnedki inimesed on hakkanud tähelepanu juhtima erineval viisil saadud toidukaupades, siis viimasel ajal on hakatud mõtlema tervislikumalt, ning eelistatakse poeletilt kaupa mis on mahetootmise teel saadud. Mahetootmine pole ka ainult kasulik seepoolest, et saadud toit on puhas vaid ka sellepoolest,et taoline tootmisviis saastab ka maapinda vähem. Viimastel aastasadadel on inimene palju sekkunud loodusesse. Siiski enamasti negatiivses mõttes, osooni saastamisest maapinna mürgitamiseni. Aeg oleks sekkuda loodusesse ka
ultraviolett-kiirgusega), toodavad mikroseened taimses soodas või toidutoormes, mida pole pärast lõikust piisavalt kuivatatud ja mida on hoitud suhteliselt kõrgetel temperatuuridel. Kõige sagedamini sisaldavad aflatoksiine maapähklid, erinevad muud pähklid, puuvillaseeme, mais ja viigimari. Eri aflatoksiinid esinevad sageli koos, kusjuures enamasti domineerib aflatoksiin B1. Kuigi aflatoksiini kõrgeimad sisaldused toidukaupades on seotud saagikoristusele järgneva toiduaine riknemisega tema säilitamisel valedes tingimustes (ennekõike liiga kõrged vee aktiivsus ja temperatuur), on võimalik taimse materjali saastumine aflatoksiinidega juba varem. Hallitusseente A. flavus ja A. parasiticus spoorid võivad idaneda ka selliste taimede nagu maapähkel või mais emakakaelal, millele järgneb idu tungimine embrüosse viisil, mis matkib õietolmu idu.. Tekkiv
annaabi.ee 
